Autor: Tiina Saar-Veelmaa • 18. mai 2021
Alles puhkusel olles kohtume parima versiooniga endast
Selle aasta ÜRO õnneraportist selgub, et Soome on juba neljandat aastat järjest maailma kõige õnnelikum riik. Just sisse kodeeritud elutervem rütm ja elu terviklikkuse väärtustamine on Skandinaaviale väga omane. Eestlased kipuvad aga paigutama tööd isiklikest vajadustest ettepoole, kirjutab psühholoog ja tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa.
Psühholoog ja tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa.
Inimese üldist heaolu saab jaotada kolmeks tasemeks: vaimne, füüsiline ja emotsionaalne-sotsiaalne. Kõik need tasemed koosnevad erinevatest komponentidest, mis mõjutavad inimese õnnelikkust. Vaimse taseme alla liigitatakse näiteks kas inimene tunneb, et ta elul on tähendus või suurem mõte, teisalt ka toimetulek negatiivse stressiga ja eluga üldiselt. Füüsilise taseme moodustavad näiteks uni, toit, värske õhk, treening ja tervislik eluviis. Emotsionaalse-sotsiaalse heaolu alla kuulub kõik see, mis puudutab meie suhteid.
Sisu on kättesaadav ainult tellijale.
Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Hetkel kuum
Liitu Meditsiiniuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Mu.ee toetajad: