Enesejälgimine parandab uneapnoe ravisoostumust

Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi jaotatakse uneaegsed hingamishäired viide rühma. Enim levinud on obstruktiivne uneapnoe. Järgnevad tsentraalse uneapnoe sündroom, uneaegsed hüpoventilatsiooni sündroomid ja haigusest põhjustatud uneaegne hüpoventilatsioon. Eraldi on välja toodud ka isoleeritud sümptomid ja normi variandid. Norskamine iseenesest ei ole uneapnoe, kuid kui sellele õigel ajal tähelepanu ei pöörata, siis aastate jooksul võib uneapnoe välja kujuneda.

Arstiabi kättesaadavus on erinevates regioonides üsna samadel alustel. Me näeme oma kogemuse pealt, et oskuslikult ära kasutades virtuaalmeditsiini võimalusi, on meil võimalus parandada uneravi tulemust, patsiendi ravisoostumust ning saavutada parem tulemus.

Saame lihtsustada töövoogusid ja seeläbi oluliselt paremini aega planeerida. Saame igale inimesele personaalselt läheneda ja neile, kes ei vaja kontaktset visiiti, saame rakendada virtuaalselt lähenemist. Tagasiside on olnud üllatavalt positiivne. Kevadel, kui kogu plaaniline ravi pandi seisma, oli ikkagi vaja haigetega tegeleda, kuna nad sattusid EMOsse. Innovatiivsete võimaluste kasutamisel suudeti oluliselt rohkem patsiente käsitleda kui kontaktsetel vastuvõttudel sama ajaga.

Maailmakogemus uneapnoe patsientide kaugjälgimisest on üsna pikk ja praeguseks on meil 14 miljonit kaugjälgitavat patsienti. 2,5 miljonit patsienti kasutab igapäevaselt iseenesejälgimise lahendust. Statistika on näidanud, et 50% patsientidest, kes käivad vaid kontaktsel visiidil, jätavad ravi pooleli. Kui patsiente jälgitakse arsti poolt virtuaalselt, siis ravisoostumus paraneb 20%. Need patsiendid ei pea regulaarselt kontaktvisiitidel käima, kui kõik on korras. Kui patsient võtab kasutusele iseenesejälgimise lahenduse, jääb 87% neist ravile kindlaks. See on väga oluline muutus. Inimesed vajavad tagasisidet ja see motiveerib neid.