Meditsiiniuudised  • 22 oktoober 2020 11:18

Enesejälgimine parandab uneapnoe ravisoostumust

Unemeditsiini konverentsil näitasid meditsiiniseadmete tootja ResMedi ja OnMed Groupi esindajad virtuaalseid abivahendeid, mis motiveerib nii arsti kui ka patsienti edukamalt ja järjepidevamalt und jälgima.

ResMedi näituselaud unemeditsiini konverentsil 2020 oktoobris.  Foto: Meeli-Kyttim

II interdistsiplinaarne unemeditsiini konverents toimus 16. oktoobril Tallinnas Hotel Sokos Viru konverentsikeskuses ja selle kuldsponsor ResMedi esindaja viis enne loengute algust kohapeal läbi ka töötoa. Samamoodi viidi töötuba läbi kaks aastat tagasi esimesel omataolisel konverentsil.

Küsimustele vastab ResMedi esindaja Monika Uustalu.

Kuidas unehäireid jaotatakse?

Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi jaotatakse uneaegsed hingamishäired viide rühma. Enim levinud on obstruktiivne uneapnoe. Järgnevad tsentraalse uneapnoe sündroom, uneaegsed hüpoventilatsiooni sündroomid ja haigusest põhjustatud uneaegne hüpoventilatsioon. Eraldi on välja toodud ka isoleeritud sümptomid ja normi variandid. Norskamine iseenesest ei ole uneapnoe, kuid kui sellele õigel ajal tähelepanu ei pöörata, siis aastate jooksul võib uneapnoe välja kujuneda.

Miks on uuemad olulisemad virtuaalmeditsiini võimalused uneapnoe ravis?

Arstiabi kättesaadavus on erinevates regioonides üsna samadel alustel. Me näeme oma kogemuse pealt, et oskuslikult ära kasutades virtuaalmeditsiini võimalusi, on meil võimalus parandada uneravi tulemust, patsiendi ravisoostumust ning saavutada parem tulemus.

Mida tehnoloogiliste lahendustega saab lahendada?

Saame lihtsustada töövoogusid ja seeläbi oluliselt paremini aega planeerida. Saame igale inimesele personaalselt läheneda ja neile, kes ei vaja kontaktset visiiti, saame rakendada virtuaalselt lähenemist. Tagasiside on olnud üllatavalt positiivne. Kevadel, kui kogu plaaniline ravi pandi seisma, oli ikkagi vaja haigetega tegeleda, kuna nad sattusid EMOsse. Innovatiivsete võimaluste kasutamisel suudeti oluliselt rohkem patsiente käsitleda kui kontaktsetel vastuvõttudel sama ajaga.

Maailmakogemus uneapnoe patsientide kaugjälgimisest on üsna pikk ja praeguseks on meil 14 miljonit kaugjälgitavat patsienti. 2,5 miljonit patsienti kasutab igapäevaselt iseenesejälgimise lahendust. Statistika on näidanud, et 50% patsientidest, kes käivad vaid kontaktsel visiidil, jätavad ravi pooleli. Kui patsiente jälgitakse arsti poolt virtuaalselt, siis ravisoostumus paraneb 20%. Need patsiendid ei pea regulaarselt kontaktvisiitidel käima, kui kõik on korras. Kui patsient võtab kasutusele iseenesejälgimise lahenduse, jääb 87% neist ravile kindlaks. See on väga oluline muutus. Inimesed vajavad tagasisidet ja see motiveerib neid.

Küsimustele vastab OneMed Groupi esindaja Krister Põllupüü.

OneMedi esindaja Krister Põllupüü koos Medicumi koolitusjuhi Andra Õismaaga.  Foto: Meeli-Kyttim

Kuidas virtuaalne une jälgimissüsteem täpsemalt töötab?

Aparaadile on sisse ehitatud SIM-kaart, mis edastab andmeid keskserverisse. Patsient saab minna veebilehele myAir, teha endale seal konto ja vaadata oma möödunud öö uneandmeid. Neid edastatakse mitme erineva graafikuga. Andmeid saab vaadata nii tahvlis, tavalises arvutis kui ka mobiiltelefonis. Andmeid edastatakse kahe tunni jooksul pärast ärkamist ja maski peast ära võtmist. See tähendab, et seade peaks olema veel paar tundi sisse lülitatud. Kui patsient seadet sisse ei lülita ja võtab selle vooluvõrgust välja, edastatakse andmed järgmisel ööl: kaduma need ei lähe.

Milliseid probleeme võib patsientidel esineda?

Väga oluline on mask korralikult pähe panna. Näeme vahel, et kas on maski rihmad liiga tugevasti, maski pole hooldatud või on selles auk, mida patsient ei ole märganud. Patsient kurdab, et liiga palju puhub õhku partneri või tema enda peale. Me julgustame patsiente alati oma probleemidega meie poole pöörduma ja võtma ühendust raviarstiga, et kõik probleemid saaksid lahenduse.

Jaga lugu:
MEDITSIINIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Meditsiiniuudised igal nädalal enda postkasti.

Meditsiiniuudised.ee toetajad:

Kadi Heinsalu
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451
Violetta Riidas
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454
Siret Trull
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446
Mirjam Esperk
Mirjam EsperkAjakirjanik-toimetajaTel: 56483229
Karin Tamm
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Maarja Kõrv
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708