Autor: Meditsiiniuudised • 30. mai 2022

Sojat ja maarjaohakat sisaldavad toidulisandid aitavad maksa kaitsta

Mitmete ravimite pikaajaline tarvitamine suurendab koormust maksale. Kuigi reegel ütleb, et vähem on parem, pole alati võimalik ravimkoormust vähendada. Siis võib abi olla maksa toetavatest toidulisanditest.
Sojat ja maarjaohakat sisaldavad toidulisandid aitavad maksa kaitsta.
Autor: Shutterstock

Küsimustele ravimite ja maksa kohta vastas Raviminõustamine OÜ kliiniline proviisor Silja Nellis.

Kui palju puutub apteeker kokku olukorraga, kus on näha, et ravimite tarvitamisest võib tekkida risk maksale?

Igapäevaselt on see kindlasti oluline aspekt, näiteks külmetuse või kroonilise valu leevendamisel erinevate toodetega, mis võivad sisaldada paratsetamooli ning tekib risk üledoosiks. Lisaks puudutab see inimesi, kellele on määratud seenevastane tablettravi ketokonasooli, itrakonasooli või terbinafiiniga. Samuti mõjutavad maksa mitmed antibiootikumid, epilepsiaravimid, vähivastased ravimid ja kõrgemas annuses põletikuvastased valuvaigistid. Ravimite tarvitamisel ja inimese enda eluviisidel on maksale väga suur mõju.

Millises olukorras apteeker juhib inimese tähelepanu asjaolule, et mõne ravimi või ravimite koosmõju koormab liialt maksa? Kas apteekrile on antud mingid konkreetsed käitumissoovitused?

Tähelepanu on vaja juhtida, kui raviplaanis on koos mitmeid potentsiaalselt maksatoksilisi ravimeid, mis vajavad regulaarset maksaensüümide kontrolli. Samuti siis, kui inimesel on näha probleeme mõõduka alkoholi tarvitamisega. Üldiselt aga kulgevad kroonilised maksahaigused selgete sümptomite ja kaebusteta, mistõttu on keeruline analüüse nägemata inimese tegelikku seisundit hinnata. Kindlasti pöörame võimalikule maksakahjustusele tähelepanu olukorras, kus inimesel ilmnevad sellele viitavad märgid – kollakas nahk ja silmad, naha sügelemine, kirjeldab muutunud uriini ja väljaheite värvust. Märgates suurenenud riski maksale, selgitame inimesele vajadust jälgida maksanäitajaid ning suuname ta selleks oma perearsti juurde.

Palju kasutatakse ravimite koostoimete andmebaasi? Mis puhul?

Ravimite koostoimete andmebaas näitab kas ja mis moel mõjutavad samaaegselt tarvitatavad ravimid teineteist ning see on proviisorile raviminõustamisel asendamatu tööriist. Ebasoovitavaid koostoimeid esineb sageli ning see on oluline teema arvestades inimeste pikenevat eluiga koos krooniliste haigustega. Paljude koostoimete kohaks on maks, kus ravimid muudavad sealsete ensüümide tööd ning võivad seeläbi kaasa tuua ravimite toime vähenemise ning puuduliku ravitulemuse või suurenemise ning ravimite toksilisuse. Neid tundes on võimalik ravimite annuseid vastavalt muuta ning parandada ravitoimet ja ennetada ebasoovitavaid kõrvaltoimeid.

Milliseid koostoimeid te oma töös näete?

Koostoimetele tuleks mõelda juba siis, kui alustatakse regulaarset ravimite tarvitamist, sest neid ei esine vaid ravimite vahel. Need võivad olla nii retseptiravimite vahel kui ka retseptiravimite ja käsimüügiravimite vahel, ravimite ja loodustoodete või ravimite ja toidulisandite vahel. Samuti võib ühe haiguse ravim mõjuda halvasti inimese teisele terviseprobleemile. Riskide ja välja kujunenud kõrvaltoimete väljaselgitamine vajab rohkem aega ja tähelepanu kui seda apteek tavapäraselt võimaldab, mistõttu soovitan kasutada raviminõustamise teenust.

Kui tavapärane on, et selguvad ohtlikud kõrvaltoimed? Kuidas apteeker sellisel juhul käitub? Inimene, kellel esineb ohtlik kõrvatoime jõuab tavaliselt juba haiglasse, kuid apteekril on oluline roll nende ennetamisel. Eelmainitud andmebaas näitab ära kasutatavate ravimite sarnased kõrvaltoimed, millega suureneb risk nende kaebuste tekkeks konkreetsel inimesel. Sagedasemad probleemid on südame rütmihäirete tekke oht, haavandid ja veritsus, kõhukinnisus, uimasus ja vererõhu järsk langus, mis võivad viia kukkumiseni, muutused mineraalide tasakaalus jm.

Andmebaasi info võimaldab individuaalselt riske hinnata ning valida lahendused nende vältimiseks, jälgimiseks või leevendamiseks. Iga uue ravimi lisandumisel tuleks raviplaan uuesti tervikuna üle vaadata, koostoimete riske personaalselt hinnata ning erinevalt käsitleda. Osa probleeme saab lahendatud nõustamise teel proviisoriga ning osa vajavad lahendamist arstiga koostöös. Kui ravimitega seotud riskid on hästi juhitud, võib elu olla ka krooniliste haigustega pikalt hea kvaliteediga ja inimene tuleb kaua iseseisvalt toime. Usun, et see on igale inimesele väga oluline ja eneseväärikusega seotud küsimus.

Kas on olemas mingeid ravimeid, mida on maksa kaitsmiseks mõistlik juurde võtta?

Tarvitades igapäevaselt juba mitmeid ravimeid kehtib põhimõte, et vähem on parem. Seejuures mitte jätta ravimit ise ära ilma proviisori või arstiga konsulteerimata! Küll aga olukorras, kus maksa analüüsides on näha olulisi muutusi ning raviplaanist ei saa välja jätta või asendada ravimit teise vähem maksa mõjutava ravimiga, võib maksa toetava preparaadi kasutamist kaaluda. Oluline on, et täiendav preparaat ei halvendaks inimesel raviplaani järgimist ega tekitaks ravimite võtmisel segadust juurde. Soovitav on maksa toetavat preparaati kasutada paari kuu jooksul ning seejärel hinnata sellest saadavat kasu tehes uued maksaanalüüsid.

Loe lisaks
Ravimitest tingitud maksakahjustus on õnneks harv nähtus

Kas on ka taimseid preparaate? Mida need endast kujutavad?

Ravimitena on olemas sojaubade fosfolipiidid ja maarjaohakast pärinev silümariin. Silümariin mõjutab rakumembraanide läbilaskvust, on antioksüdantse toimega ning võib mõjutada rakkude uuenemisprotsesse. Katseklaasi uuringud ja loomkatsed on näidanud silümariini maksarakke kaitsvat toimet mitmesuguste hepatotoksiliste mõjurite suhtes. Sojaubade fosfolipiidide kasutatakse toetava ravina kroonilise hepatiidi ja maksa toksilis-toitumusliku kahjustuse (nt alkoholist tingitud kahjustused) korral. Oluline on teada, et need preparaadid ei asenda vajadust vältida maksa kahjustavaid aineid.

Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708