Sojat ja maarjaohakat sisaldavad toidulisandid aitavad maksa kaitsta

Tähelepanu on vaja juhtida, kui raviplaanis on koos mitmeid potentsiaalselt maksatoksilisi ravimeid, mis vajavad regulaarset maksaensüümide kontrolli. Samuti siis, kui inimesel on näha probleeme mõõduka alkoholi tarvitamisega. Üldiselt aga kulgevad kroonilised maksahaigused selgete sümptomite ja kaebusteta, mistõttu on keeruline analüüse nägemata inimese tegelikku seisundit hinnata. Kindlasti pöörame võimalikule maksakahjustusele tähelepanu olukorras, kus inimesel ilmnevad sellele viitavad märgid – kollakas nahk ja silmad, naha sügelemine, kirjeldab muutunud uriini ja väljaheite värvust. Märgates suurenenud riski maksale, selgitame inimesele vajadust jälgida maksanäitajaid ning suuname ta selleks oma perearsti juurde.

Ravimite koostoimete andmebaas näitab kas ja mis moel mõjutavad samaaegselt tarvitatavad ravimid teineteist ning see on proviisorile raviminõustamisel asendamatu tööriist. Ebasoovitavaid koostoimeid esineb sageli ning see on oluline teema arvestades inimeste pikenevat eluiga koos krooniliste haigustega. Paljude koostoimete kohaks on maks, kus ravimid muudavad sealsete ensüümide tööd ning võivad seeläbi kaasa tuua ravimite toime vähenemise ning puuduliku ravitulemuse või suurenemise ning ravimite toksilisuse. Neid tundes on võimalik ravimite annuseid vastavalt muuta ning parandada ravitoimet ja ennetada ebasoovitavaid kõrvaltoimeid.

Koostoimetele tuleks mõelda juba siis, kui alustatakse regulaarset ravimite tarvitamist, sest neid ei esine vaid ravimite vahel. Need võivad olla nii retseptiravimite vahel kui ka retseptiravimite ja käsimüügiravimite vahel, ravimite ja loodustoodete või ravimite ja toidulisandite vahel. Samuti võib ühe haiguse ravim mõjuda halvasti inimese teisele terviseprobleemile. Riskide ja välja kujunenud kõrvaltoimete väljaselgitamine vajab rohkem aega ja tähelepanu kui seda apteek tavapäraselt võimaldab, mistõttu soovitan kasutada raviminõustamise teenust.

Kui tavapärane on, et selguvad ohtlikud kõrvaltoimed? Kuidas apteeker sellisel juhul käitub? Inimene, kellel esineb ohtlik kõrvatoime jõuab tavaliselt juba haiglasse, kuid apteekril on oluline roll nende ennetamisel. Eelmainitud andmebaas näitab ära kasutatavate ravimite sarnased kõrvaltoimed, millega suureneb risk nende kaebuste tekkeks konkreetsel inimesel. Sagedasemad probleemid on südame rütmihäirete tekke oht, haavandid ja veritsus, kõhukinnisus, uimasus ja vererõhu järsk langus, mis võivad viia kukkumiseni, muutused mineraalide tasakaalus jm.

Andmebaasi info võimaldab individuaalselt riske hinnata ning valida lahendused nende vältimiseks, jälgimiseks või leevendamiseks. Iga uue ravimi lisandumisel tuleks raviplaan uuesti tervikuna üle vaadata, koostoimete riske personaalselt hinnata ning erinevalt käsitleda. Osa probleeme saab lahendatud nõustamise teel proviisoriga ning osa vajavad lahendamist arstiga koostöös. Kui ravimitega seotud riskid on hästi juhitud, võib elu olla ka krooniliste haigustega pikalt hea kvaliteediga ja inimene tuleb kaua iseseisvalt toime. Usun, et see on igale inimesele väga oluline ja eneseväärikusega seotud küsimus.