Südamehaigused Eestis - sarimõrvar, millele on aeg vastu astuda

Augusti teisel nädalavahetusel toimus Paides järjekordne Arvamusfestival, kus muuhulgas keskenduti Eestis üha teravnevale probleemile: südame-veresoonkonna haigused.

Arutelul "Südamehaigus – sarimõrvar Eestis" jagasid oma nägemust Eesti tervishoiu tippeksperdid:

• dr Heli Kaljusaar, kardioloog,

• dr Karmen Joller, perearst,

• Riina Sikkut, Eesti Vabariigi terviseminister,

• prof Andero Uusberg, käitumisteadlane,

• Toomas Luhats, patsient ning arutelu juht.

Südame-veresoonkonna haigused on Eestis peamine surmapõhjus, mille tagajärjel sureb igal aastal ligikaudu 8000 inimest (1). Viimaste andmete kohaselt on südame-veresoonkonna haigustesse (SVH) suremus Eestis 50,4%, mis on Euroopa Liidu keskmisest – 36,7%st oluliselt kõrgem (2).

Arutelu juhtinud Toomas Luhats, kes esindas ka kroonilise südame-veresoonkonna haigusega patsiendi seisukohti, tõstatas olulise teema - enamik varajastest SVH surmadest on ennetatavad. Kuidas ja milliseid lahendusi tuleks leida, et olukorda parandada?

Kõik osalejad kinnitasid, et ennetuse võtmekomponentideks on riskitegurite mõjutamine: füüsilise aktiivsuse suurendamine, tervislik toitumine, alkoholi tarbimise vähendamine ja tubakatoodete vältimine ning normaalse vererõhu ja kolesteroolitaseme saavutamine ja säilitamine. Arutelul osalenud tõdesid, et Eestis on ennetusse tublisti panustatud, mainides muuhulgas tasuta täisväärtuslikku koolitoitu, tubaka- ja alkoholitoodete reklaami piiramist ning poes nähtavast kohast eemaldamist, tervisliku eluviisi kampaaniad ja krooniliste haigete jälgimise süsteemi.

Toomas Luhats tõi välja, et see pole siiski piisav, toetudes karmile faktile - Rootsi mehed elavad tervena peaaegu 20 aastat kauem kui Eesti mehed (3). Ta rõhutas ka oma isiklikku kogemust ülekaalulise SVH patsiendina. Ta tõi välja kui keeruline on sellise diagnoosi vastuvõtmine, elustiilimuutuste tegemine ja elukestva raviga kohanemine. Toomas Luhats ütles, et kroonilise SVH patsiendina vajaks ta struktureeritumat tuge, et kohandada oma elu vastavalt diagnoosile.

Käitusmisteadlane prof Andero Uusberg nägi ühe võimaliku ennetuse lahendusena inimest motiveeriva intervjueerimise kasutusele võttu, mis keskendub inimese sisemise motivatsiooni suurendamisele ja vastupanu vähendamisele muutuste suhtes. Enamasti on inimesed muutuste suhtes ettevaatlikud, sest neil on kartus, et nad ei suuda elustiili muutust saavutada. Meetod parandab arsti soovituste järgimist. Tervislikumate valikute tegemist toetab ka vastava elukeskkonna loomine. „Inimestel on kombeks valida kõige lihtsam ja kiirem variant. Kui autoga poodi minek võtab rohkem aega ning on tüütum kui jalgsi, siis jalgsi minemise varianti eelistatakse,“ rõhutas Andero. Tervishoiuvaldkonna spetsialistide ja käitumisteadlaste koostöö on siin võtmetähtsusega, et luua elukeskkond mis toetab tervislikke valikuid.

Perearst dr Karmen Joller kinnitas, et motiveeriva intervjueerimise tehnikat arstid juba rakendavad igapäevatöös ja nõustus, et järjepidev nõustamine on võtmetähtsusega. Probleemidena tõi ta välja aja- ning toetava personali puuduse. Lahendusena pakkus dr Joller välja õdede arvu ning rolli suurendamist.

Kardioloog dr Heli Kaljusaar tõstis esile digilahenduste kasutamata potentsiaali, millega võib aidata inimestel oma tervist paremini jälgida ja hallata. See omakorda võib kaasa aidata haiguste ennetamisele, ravisoostumuse parendamisele ning annab kõikidele osapooltele selgema arusaama patsiendi terviseseisundist.

Terviseminister Riina Sikkut kinnitas, et riigi vastutus SVH ennetuse valdkonnas on väga lai, alates ravimite ja teenuste kättesaadavusest kuni digilahendusteni välja. Samas peab otsus riskitegurite vähendamiseks tulema inimesest endast.

Arutelus puudutati ka noorema põlvkonna terviseküsimusi. Viimase 15 aasta jooksul on ülekaaluliste laste osakaal Eestis kahekordistunud, 9,9%-lt 19,9%-le (4). Need tulemused näitavad, et suureneb vajadusennetava tegevuse järele, eriti noorte seas. Ennekõike rõhutati arutelus lapsevanema rolli lapse edasiste tervislike harjumuste tekkele, mida saab mõjutada juba varakult koos aktiivselt liikudes ja tervislikumalt toitudes.

Arutelu tulemusena jõuti ühisele arusaamale, et ennetus ja haridus on Eesti SVH vastases võitluses võtmekohal ning antud suunas on tehtud edusamme. SVH ennetuse järgmisele tasemele viimiseks on kindlasti vajalik erinevate ekspertide koostöö, digilahenduste rakendamine, õdede arvu ja rolli suurendamine, ja patsientide kaasamine ja teadlikkuse kasvatamine.

Viited:

1. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. RV56: SURNUD | Aasta, Surmapõhjus RHK-10 järgi. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikusundmused__surmad/RV56/ Kasutatud juuli 2023.

2. Causes of death – diseases of the circulatory system, residents, 2019. Eurostat. https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Cardiovascular_diseases_statistics#Deaths_ from_cardiovascular_diseases Kasutatud august 2023.

3. Healthy life years at birth (2020 data). Eurostat. https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/-/ddn-20220613-1. Kasutatud august 2023.

4. KU32: Kehamassiindeksi kategooriad soo ja vanuserühma järgi. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC). Tervise Statistika ja Terviseuuringute andmebaas. Tervise Arengu Instituut. 2023. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__05Uuringud__03HBSC__03Kehaline_aktiivsus/KU32.px/. Kasutatud august 2023.

SIA Novartis Baltics Eesti filiaal

Pärnu mnt., 141, 11314, Tallinn

08/2023 BS2308251624