- ST
Kakao – kust see pärit on?
Kakao on meile kõigile tuttav oma meeldiva maitse ja aroomi tõttu. Väga tihti on just kuum kakao see, mis soojendab meid jahedal õhtul või tuleb meile appi siis, kui tahame midagi head ja magusat. Kas aga teadsid, et tuhandeid aastaid tagasi ei olnud kakao niisama jook, vaid oluline osa rituaalidest ja isegi omaette valuuta? Miks ja kuidas oli kakaol niivõrd oluline roll? Uurime lähemalt kakao rikkalikku ajalugu, selle päritolu ning selgitame välja, millised supervõimed sellel olid – või on isegi tänasel päeval.
Kakao avastasid jumalad. Või vähemalt sedasi võiks arvata kakaopuu teadusliku nime põhjal: selleks on Theobroma Cacao, mis tähendab “jumalate toitu”. Kakao päritolu on tegelikult aga palju maisem. Kakaod proovis esmakordselt umbes 1500 - 400 eKr ajal Kesk-Ameerika vanim tsivilisatsioon: olmeegid, kes elasid Mehhiko lahe piirkonnas. Ajalooliste allikate kohaselt püüdsid troopilises metsas kasvavad kakaopuud olmeekide tähelepanu, kui nad märkasid, kuidas rotid sõid kakaopuu vilju. Olmeegid olid esimesed, kes kodustasid kakaopuu ning nad uskusid, et kakaooad on olulised nii spirituaalselt kui ka kultuurselt.
Olmeegid jahvatasid kakaooad ära ning segasid seda vee, vanilli, kaneeli või tšillipipardega. Pärast joogi valmistamist tarbiti seda erinevate tseremooniate, rituaalide või ravitoimingute ajal. Põneval kombel kasutati kakaod selleks, et ravida nahahaiguseid, palavikku, krampe ning samuti kasutati seda eriliste rituaalide ajal, mille eesmärk oli kehast välja saada erinevaid tõsiseid haiguseid.
Milline on kakao roll usu- ja majandusmaailmas?
Aja jooksul kasvas kakao tähtsus mesoameerika kultuuris aina suuremaks. Ajaloolised allikad näitavad, et maiad ja asteegid olid veel ühed tsivilisatsioonid, kelle puhul oli kakao oluline erinevate spirituaalsete tseremooniate osana. Nii maiad kui ka asteegid uskusid, et kakao on pärit jumalatelt ning seega kasutati kakaod selleks, et usuliste rituaalide jooksul saada ühendust jumaliku energiaga. Kakao mängis olulist rolli ka igapäevastes praktikates.
Näiteks oli tavaks pidada kakaotseremooniaid ning kakaod kasutati mediteerimise tööriistana, et aidata inimestel avada südant ning luua sügavam ühendus jumalikkusega. Kakaotseremoonia osalised kogunesid ühte kohta, et juua rikkalikku magustamata kakaod, mida oli tihtipeale segatud tšillipiparde ja vanilliga. Nendes tseremooniates kasutatud kakaol oli väga tugev ja ergas maitse, mis kutsus lausa esile teistsuguse teadvusseisundi.
Lisaks tseremooniatele ja sügavatele hingelistele harjutustele kasutati kakaod ka erinevate elusündmuste ajal, nende seas näiteks pulmad ja matused. Surnuid kaunistati kakaoubadega, kuna usuti, et kakao annab hingele energiat ja aitab sellel liikuda edasi üleloomulikku maailma.
Kakaooad olid mesoameerika kultuuris nii olulised, et need mängisid lisaks usulisele elule olulist rolli ka majanduses. Ajaloolised uuringud on näidanud, et asteegid kasutasid kakaoube valuutana. Asteekide turul sai näiteks ühe kakaooa eest osta ühe tomati, 30 oa eest said osta jänese ja 100 oa eest terve kalkuni.
Kuidas jõudis kakao Euroopasse?
Kakaopuu kodumaa on Amazoni troopiline mets. Kakaopuu vajab kasvamiseks sooja ja niisket kliimat, mis leidub Kesk- ja Lõuna-Ameerikas – just sealt on pärit esimesed kakaopuud. Kuidas jõudis aga kakao kaugetest troopilistest metsadest Euroopasse? Ajalooliste allikate kohaselt oli Christopher Columbus esimene eurooplane, kes kohtas kakaod. Kuulus maadeavastaja kohtas kakaod 1502. aastal oma neljanda ekspeditsiooni raames, aga talle ei meeldinud selle mõru maik.
Kakao tõeline algus Euroopas sai alguse mehest nimega Hernán Cortés, kes läks 1519. aastal ekspeditsioonile asteekide impeeriumisse, proovis seal seda “jumalikku” jooki ning naasis 1528. aastal Hispaaniasse mitte üksnes kakaoubadega, vaid ka asteekide kuulsa joogi “ xocoatl” retseptiga. Kuna “ xocoatl” oli mõru maitsega, see oli valmistatud jahvatatud kakaoubadest ning sisaldas vürtsikaid koostisosi nagu vanill ja tšillipipar, ei olnud eurooplased esialgu kakaost eriti vaimustuses.
Kui aga avastati, et kakaod saab suhkruga magustada, hakkas see magus jook kiirelt levima üle kogu Euroopa. 17. ja 18. sajandil muutus kakao erakordselt populaarseks ning seda leidus aina rohkemates Euroopa riikides. Pikka aega peeti kakaod aga üksnes aadlike joogiks ning seda said endale lubada üksnes aristokraadid.
Kakao tänapäeval
Euroopa kasvavale nõudlusele vastamiseks laienes kakao kasvatamine sajandite jooksul märkimisväärselt. Tänasel päeval kasvatatakse kakaod enam kui 50 riigis üle kogu maailma umbes 40-50 miljoni kasvataja poolt. Kuna kakaopuu on troopiline taim, mis saab elada üksnes kuumas ja vihmases kliimas, kasvatatakse seda enamasti Aafrikas ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Nendes eksootilistes piirkondades kasvatatud kakaoubadest valmistatakse mitte üksnes kakaopulbrit, vaid need on ka šokolaadi tootmise alguspunktid.
Laialdase kättesaadavuse tõttu naudivad kakaod tänapäeval nii lapsed kui ka täiskasvanud. Kas kakao on aga kaotanud oma rituaalse tähenduse? Tänapäeval on hakatud taaselustama kakaotseremooniaid, mida praktiseerisid maiad ja asteegid. Aina rohkem on kuulda kakaotseremooniatest, kus inimesed joovad tseremoniaalset kakaod, mediteerivad, otsivad hingerahu ning vastuseid elu kõige tähtsamatele küsimustele. Uskumus, et kakao avab südameid ja aitab hingeliselt kasvada, pole kuhugi kadunud. Vastupidi: aina rohkem inimesi naudib kakao unikaalseid mõjusid.
Kakao pole mitte üksnes maitsev jook, vaid sellel on pikk kultuurne ja spirituaalne ajalugu. Alates olmeekidest, maiadest ja asteekidest kuni moodsate tseremooniate ja šokolaadi valmistamiseni: kakao on säilitanud oma maagilise võlu ja erilise koha inimeste elus. Tänasel päeval saame nautida selle maitset, aroomi ja isegi terapeutilisi mõjusid, kuid saame samas ka meeles hoida, kuivõrd rikkalik ja sügav on selle ajalugu. Iga kakaotassike on osa suurest teekonnast, mis ühendab meid minevikuga ja kutsub meid avastama uusi mõnusid ning tähendusrikkust.
Kokkuvõte:
- Kakao on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopilistest metsadest ning seda kasutasid esimesena olmeegid, kes tarbisid kakaod toidu, ravimi ja rituaalse joogina.
- Maiad ja asteegid arvasid, et kakao on kingitus jumalatelt ning nad kasutasid seda tseremooniates, ravimi ja isegi valuutana.
- Hernán Cortés tõi kakao 16. sajandil Hispaaniasse, kus seda peeti esialgu liialt mõruks, ent see muutus hiljem populaarseks, kui seda hakati suhkruga magustama.
- Tänasel päeval kasvatatakse kakaod enam kui 50 riigis, seda naudivad nii lapsed kui ka täiskasvanud ning tseremooniaid ja spirituaalseid tavasid on hakatud jälle harrastama.
Seotud lood
STADA missiooniks on alati olnud inimeste tervise eest hoolitsemine ning usaldusväärseks partneriks olemine. Just see on aluseks meie pingutustele, et pakkuda kättesaadavaid ja kvaliteetseid ravimeid ning toetada tervishoiusüsteeme ja tervishoiutöötajaid kogu maailmas.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele