Hambaravi üks suuremaid väljakutseid on konkurentsi suurenemine
Tõnismäe Hambaravi OÜ juhatuse liige Epp Pohlak, kes on töötanud nii suures hambaravikliinikus kui nüüd väiksemas, hindab võrdluses rohkem väiksema kliiniku tingimusi, kus kõik tunnevad kõiki. Konkurents hambaravikliinikute osas aga kasvab, juurde tekib nii uusi väiksemaid kui laienevad senised suuremad.
Tõnismäe Hambaravi OÜ juhatuse liikme Epp Pohlaku sõnul on Eesti hambaravi suurim väljakutse tihenev konkurents, sest väikekliinikuid lisandub ja suuremad ketid laienevad. Mullu kasvatasid kliiniku käivet, kuid kulusid kergitasid käibemaksutõus, sisendhindade kallinemine ja kohustuslik vastutuskindlustus, mis survestasid ka ravihindu. Pohlak eelistab väikekliiniku paindlikkust suurtele keskustele ning leiab, et riik peaks senisest rohkem toetama ennetust.
Hambaarst ja kliinikujuht Epp Pohlak
Foto: Erakogu
Hambakliinikute aastaraport 2026, mida Infopank iga aasta lõpus koostab, näitas, et esiviisiku kliinikute käes ligi veerand turust. Kuidas neist väiksematel kliinikutel läheb, annab ülevaate intervjuu Tõnismäe Hambaravi OÜ juhatuse liikme ja ühe omaniku doktor Epp Pohlakuga.
Kuidas Tõnismäe Hambaravi OÜ mulluse aasta enda jaoks kokku võtab? Oli kasvu käibes, aga ka kuludes - mis tõi käivet ja mis lisas kulusid?
Eelmisel aastal, kui 1. juulist tõusis Eestis käibemaks, siis muutis see meil päris paljut. Kõik materjalid ja kaubad, mida me sisse ostsime, muutusid märgatavalt kallimaks. Paraku mitte ainult käibemaksutõusu 2% võrra, vaid hinnad kasvasid selle varjus pigem rohkem kui mõnel eelneval aastal. Medtsiiniteenuse osutajana mõjutas käibemaksu tõus sisseostu hindu täiesti otseselt ja loomulikult mõjutas see ka hambaravi hinda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks hakkas 1. novembrist 2024 kehtima tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus, mis samuti oli küllaltki suur (ja ütleme, et summana üsna ettearvamatu) kohustus kliinikule. Selle juures on kõige häirivam tegelikult ka siiani tervishoiuteenuse osutajatele pisut arusaamatuks jäänud alused ja kriteeriumid kindlustuse summa suuruse määramisel ning kindlustuspakkujate vähesus ning ka kogu protsessi toimivus. Mis saab siis, kui patsient esitab näiteks kindlustusse sama juhtumi mitmendat korda, kuigi on juba mitu korda saanud tema jaoks negatiivse vastuse ja kõik jätkub tervihoiuteenuse osutaja jaoks samuti kui enne vastava süsteemi loomist?
Ka see on kindlasti tõstnud hambaravi hinda patsiendi jaoks.
Mis on hetkel kõike suurem väljakutse teie hambaravikliiniku töös ja Eesti hambaravi kliinikute töös laiemalt?
Arvan, et üks suuremaid väljakutseid on konkurentsi suurenemine. Hambaravikliinikuid tekib nagu seeni pärast vihma.
Kas turg on teie hinnangul korrastunud, st on viis-kuus suurt kliinikut ja suur hulk väiksemaid – võiks arvata, et toimub veel ühinemisi, laienemisi? Kas teie kliinikut on mõni suurem soovinud endaga liita?
Kahjuks arvan, et suuremate kliinikute laienemissoov ja väiksemate allaneelamine mingis osas veel jätkub. Paraku on see küllaltki levinud ka mujal Euroopas. Eks on ka meil kosjas käidud. Aga olles ise eelnevalt olnud töötaja küllaltki suures (suuremas, kui meie ise praegu) kliinikus, siis hindan väiksema kliiniku paindlikkust, suuna seadmist vastavalt hetke vajadusele ja inimeste lähedust. Et ei ole olukorda, kus kliinikus vastutulevaid inimesi ei tunne.
Kas hambaarstide järelkasvuga võib rahul olla ja kas ka noored hambaarstid eelistavad osakoormusega tööd, et jääks aega perele ja hobidele?
Noored hambaarstid, kellega meie oma kliinikus kokku oleme puutunud, on minu hinnangul väga tublid. Jah, nad vajavad tuge ja natuke abi, aga eks me kõik ole niimoodi alustanud.
8. detsember | 9.30-17.00 | Konverentsi saab jälgida ka veebis!
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui mitu tööpäeva nädalas tööd tahetakse teha, ka see on erinev. Aga aina enam kohtab seda, et viis päeva nädalas tahavad tööd teha enamasti pigem minuvanused ja minust natuke nooremad arstid. Ilmselt ei ole see omane mitte ainult meie valdkonnale, vaid üldisem. Ja töötatakse ka erinevates kliinikutes korraga. Mõni päev nädalas ühes ja mõni päev teises või mõnel juhul ka kolmandas või isegi veel neljandas kliinikus. Ja praegusel ajal on see võimalik.
Kui kerge on leida oma meeskonda uut hambaarsti ja mida arstid küsivad ja ootavad lisaks palgale?
Hambaarsti leida ei ole väga lihtne, sest kliinikuid on palju ja suured kolossid haaravad nad tihtipeale kohe peale ülikooli endale, olles pakkunud juba kooli ajal erinevaid hüvesid. Selles on suurtel kindlasti eelis. Aga meie kogemus on, et tudengid, keda oleme praktikale võtnud, on tundnud meie paindlikkust ja ühtehoidvat ning toetavat kollektiivi ja on leidnud selles omi eeliseid.
Mullu teie kliinik laienes – võeti juurde töötajaid ja 2026 on plaan lisada kabinet – kas see on piir või on plaanid veelgi laienda, näiteks teha filiaal?
Meil filiaali teha küll praegu plaani ei ole.
Kas konkurents teie sektoris on aastatega kasvanud või jäänud samaks? Tegutsete kesklinna piirkonnas: tuleb asukoht kasuks?
Konkurents on kindlasti nende aastatega suurenenud. Ja usun, et asukoht kesklinnas tuleb kasuks.
Mida sooviksite valitsuselt seoses hambaraviga: kas inimese enda panus ja suur omaosalus on jätkusuutlik või peaks riik rohkem toetama?
Riik võiks oma panuse anda just ennetuse osas, mitte hiljem tagajärgede lappimiseks. Inimene ise saab oma hammaste heaks väga palju ära teha ja riigi panus ja toetus võiks ehk sellega rohkem seotud olla.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.