10. jaanuar 2005

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti on edukalt käivitanud perearstisüsteemi- kuidesmatasandile on vaja tervishoiukulutustest proportsionaalseltrohkem raha eraldada- ütles WHO ekspert Rifat Atun möödunud nädalalTallinnas mahukat peremeditsiini kohta käivat eksperthinnangutesitledes.<br /><br />6. jaanuaril kogunesid mõned perearstid ning peremeditsiiniõpetajad ja korraldajad Tallinnasse kuulama MaailmaTerviseorganisatsiooni (WHO) eksperthinnangut- mis valmis ühe aastatöö viljana- pärast intervjuusid perearstide ja -õdede-omavalitsustegelaste- reformi algatajate ja riikliku poliitikaväljatöötajatega ning Eestis olemasolevate andmeteläbitöötamist.<br /><br />Enne eksperthinnangut esitasid oma vaateid perearstieriala japerearstiabi kohta professorid Heidi-Ingrid Maaroos ja MargusLember- dotsendid Ruth Kalda ja Kersti Meiesaar ning vanemassistentKaja Põlluste Tartu ülikoolist.<br /><br />Analüüsides kümmet aastat Eesti perearstisüsteemis- leiavad WHOeksperdid- et Eesti esmatasandi arstiabi reform on edukalt läbitud.Eeskujuks teistele riikidele võib tuua Eestist perearstiabiteenuste õiglast jaotumist ühiskonnas ja nende kättesaadavust-samuti tasemel koolitusprogrammi tervishoiutöötajatele.<br /><br />Rifat Atun- kes on ka ise kümmekond aastat Londonis perearstinatöötanud ning perearste koolitanud ja paljude riikide esmatasanditervishoiureforme analüüsinud- ütles- et ta oleks kindlasti nõusEesti perearstiabisüsteemis töötama. Seda öeldes pidas ta silmas-et Eesti süsteem töötab edukalt.<br /><br />Kuid WHO eksperthinnangus hinnati- et reform on jõudnud teatudtasemeni ning kindlasti on nüüd valdkondi- mida saab arendada.Selleks- et muutusi ellu viia- peab aga esmatasandi rahaproportsioon tervishoiukulutustes suurenema ning peab laiendamaperearsti meeskonda- sh tulema juurde rohkem õdede tööd- kessaaksid patsiendikesksemalt tegutseda- ütles Atun.<br /><br />WHO ekspertide hinnangul peab Eesti süsteem muutuma paindlikumaks.Süsteemis peab olema motivatsioon- et uuendusi ja innovatsioonitoetada- sest motivatsioon arendab süsteemi- selgitas Atun.<br /><br />Mahuka eksperthinnangu koostamiseks kulus palju rohkem aega kuialgul võis ette kujutada- lisas ekspert. 2003. aasta lõpust 2004.aasta lõpuni kestnud töös loeti läbi sadakond dokumenti- käidiperearstikeskustes ja intervjueeriti erinevate tasandite esindajaid- perearste ja -õdesid- teadlasi- omavalitsustegelasi- poliitikuid-- et saada võimalikult objektiivne hinnang.<br /><br />Euroopa Liidu riikide süsteeme võrreldes tõi Atun esile Inglismaa-Hollandi- Rootsi- Soome- Norra ja Hispaania perearstisüsteeme-kuigi hispaanlased alustasid reformi teistega võrreldes vägamadalalt tasemelt. Ning Euroopa Liidus on ka väga palju riike- kespeavad esmatasandi arstiabi väga palju parandama- tähendasAtun.<br /><br />Nagu on öelnud WHO Euroopa Regionaalbüroo Riikide Toetamisedivisjoni direktor Nata Menabde- näitasid WHO eksperthinnangutulemused- et Eesti on teinud suure sammu edasi- et tugevatesmatasandi süsteemi üles ehitada. WHO eksperthinnang aitab Eestiriigil otsustada- kuidas perearstiabi korraldades tulevikusparemini tegutseda.<br /><br />6. jaanuari seminar “Peremeditsiini tulevikuvisioon” algatasdiskussiooni- mis jätkub sel aastal- ütles sotsiaalministeeriumitervisepoliitika juht Alar Sepp.<br /><br />MU<br />

<br />*************************<br /><br /><u>KOMMENTAAR</u><br /><br /><b>Madis Tiik- Eesti Perearstide Seltsi esimees:</b><br /><br />"Arvan- et kõikidest varasematest erinevatest WHO ja Maailmapangahinnangutest oli see esimene sisuline raport- mis võttis koguolemasoleva info kokku- oli intervjueeritud võtmeisikuid- käidiperearstipraksistes kohapeal. Ootasin suure huvigalõpptulemust.<br />WHO eksperdi Rifat Atuni kaks üllatust olid- et Eestiperearstisüsteem on ilusti käima läinud ja see- et paari aastaga onsuudetud arendada arstide kvaliteedi poolt - et ravitakse niitulemuslikult ja kasutatakse kaasaegseid ravimeetodeid.<br />Meie Eestis räägime enamasti perearstiabi organisatsioonilisest jarahalisest poolest- vähem perearsti töö lõpptulemusest.<br />Huvitavamatest järeldustest WHO eksperthinnangus jäi kõlamaettepanek- et oluliselt tuleb suurendada tervishoiukulutusiesmatasandile ning see tuleks ka riigile odavam.<br />Kui 2002. aastal läks perearstisüsteemi umbes 13%ravikindlustusrahast- siis eelmisel aastal langes see juba 11%-lening tänavu peaks jälle veidi tõusma.<br />Tuleb selged prioriteedid paika panna ning proportsiooni tõsta igalaastal.<br />Ning tuleks suurendada perearsti meeskonda- nagu on Tõstamaal MadisVeskimägil- aga seal toimib see entusiasmi ja omavalitsuse toel.Haigekassal rahalist katet perearsti suurema meeskonna jaoks praegupole.<br />Kui inimene jõuab terviseprobleemidega juba haiglasse- läheb seeühiskonnale võrreldes esmatasandiga mitmeid kordi kallimaks.<br />Sellepärast tuleks patsiendiga võimalikult palju tegeldaesmatasandil ja suunata ka raha pigem esmatasandile."