24. jaanuar 2005

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti perearstiabi esimesed kümme aastat võttis kokku 6.jaanuaril esitletud WHO perearstisüsteemiraport ning Tartu Ülikooliõppejõudude ülevaated perearstieriala arengust.<br /><br />Ühtlasi algatati sellega avalik diskussioon- kuhu ja kuidas peaksEesti perearstisüsteem liikuma järgnevatel aastatel. (Ettepanekuidkogub sotsiaalministeeriumi tervishoiupoliitika juht AlarSepp.)<br /><br />Professor Heidi-Ingrid Maaroos teeb ettepaneku rakendada Eestiperearstidele erineva mahuga ravilepinguid- et perearst saaks soovikorral tegeleda oma erialal laiahaardelisemalt: osaledateadusprojektides- juhendada residente- töötada õppejõuna- õppidadoktorantuuris või stažeerida.<br /><br />

<b>Heidi-Ingrid Maaroos- millega te perearstisüsteemis oleterahul ja millega mitte?</b><br /><br />"Ma olen rahul sellega- et meil perearstid töötavad- et see süsteemfunktsioneerib- patsiendid külastavad perearste ja nad on omaperearstiga rahul. Kümne aasta jooksul on perearstid täitnudkokkulepitud tegevuste mahtu esmatasandil- aga nüüd võiks kasutadauusi võimalusi arenemiseks oma erialal.<br />Näen võimalusi edasiseks lisakoolituseks: baaskoolituse saanud japerearsti põhilisi ülesandeid täitvad arstid võiksid nüüd omaerialal tegutseda laiahaardelisemalt. Nad võiksid täita rohkemülesandeid - just need- kes seda soovivad -- saada lisalepinguidhaigekassalt- lahendada patsientide mitmekesisemaid probleeme ningolla siis ka ise oma tööga rohkem rahul.<br />Perearstide endi rahulolematus just sellest tekibki- et keegitunneb end ahistatud sellega- et ta peab vaid baaslepingut täitma-võib-olla ta tahaks mõnda asja teha juurde. Teine leiab- et tal onadministratiivseid kohustusi rohkem ja ta tahaks olla nendestvabam. Lisategevused peaksid olema kokku lepitud ning selleks peaksolema tagatud ka rahaline võimalus lepingutes haigekassaga.<br />Kuigi seaduse järgi võib perearst valida erinevaid töövorme (lepinghaigekassaga- lepinguta eriarst- palgaline perearst teise perearstijuures)- töötavad perearstid Eestis enamasti haigekassalepinguga.Ilma lepinguta eraarstina ei ole reaalne Eestis praegu töötada-sest tegevuse finantskate ei ole sel juhul regulaarseltkindlustatud.<br />Samas näeme- et ei olda rahul haigekassa lepinguga jadiskuteeritakse sellest loobumise üle. Pean sellist aruteluennatlikuks- sest perearstid oleksid lepingute katkestamiselküllaltki keerulises olukorras - neile jääksid oma ettevõttekohustused ilma rahalise katteta. Sellepärast mina leian- etlepingupartneriga tuleb läbi rääkida- kokku leppida ja- naguigasugustes läbirääkimistes- ei ole kunagi võimalik sadat protsentivõimalik saavutada- vaid kokkuleppeid tehakse järk-järgultvastastikust arusaamist üles näidates. Nii arstid kui ka patsiendidon segaduses- liiga palju on kuulda ähvardusi ja ebakindlusttuleviku suhtes."<br /><br /><b>Aga nad on ju teie õpilased- te ju mõistate neid?</b><br /><br />"Jah- ma mõistan neid- aga ma arvan- et see on võib-olla ühiskonnaüldine läbirääkimiste kultuur- mitte ainult meie erialal. Kuikaotatakse läbirääkimistel partner- siis tegelikult pärast ei olekellegagi rääkidagi. Õnneks tõestas tänane seminar- et Eestis onperearstidele veel endiselt küllaldaselt partnereid niihaigekassast kui ka sotsiaalministeeriumist- kellega tasub asjuarutada."<br /><br /><b>Te ei ole hurjutanud perearstide seltsi juhatust senise taktikapärast?</b><br /><br />"Hurjutamine ei ole oluline- aga olen küll oma arvamust avaldanud-kuidas võiks toimida- et saada parem tulemus. Peamine on- etsäiliks vastastikune austus ja partnerite arvestamine. Ma usun- etkõik õpivad tegutsedes ja vahel ka eksides- sellest saabtargemaks.<br />Nagu te ütlesite- et õpetajal on õpilased- siis õpetaja kõigesuurem õnn on alati siis- kui õpilased saavad iseseisvaks- agaiseseisvuse eest peavad õpilased ka ise maksma. Õpetaja selle eestenam vastutada ei saa."<br /><br /><br />MALLE TOOMISTE<br />[email protected]<br /><br /><br /><br /><small><b><u>Perearstid ja nimistud 2004:</u></b><br /><br />* Erialaga perearste - 996<br />* Nimistute piirarv - 840<br />* Avatud nimistuid - 784<br />* Avamata nimistuid - 56<br />* Avatud nimistutest:<br />- on väiksemad kui 1200 patsiendiga 62 nimistut;<br />- suuremad kui 2000 patsiendiga 184 nimistut (neist 46 suuremad kui2300 isikuga).<br /><br /><i>Allikas: Heidi-Ingrid Maaroos- TÜ</i><br /><br /><br /><b><u>Perearstiabi võimalused:</u></b><br /><br />* Tagada perearstidele arenguvõimalused oma eriala piires(lisakoolitus- lisalepingutega võimalused uute tegevusterakendamiseks).<br />* Luua võimalused osaajaga töötamiseks võrdväärselt täisajaganimistuomanikega (töötada õppejõuna- juhendada residente- osaledateadusprojektides- stažeerida jne).<br />* Säilitada eriala professionaalne ühtsus ja maine (aktsepteeridaiga perearsti tahet valida endale sobivaim töövorm).<br />* Omavalitsuste ülesannete seadustamine (infrastruktuur-perearstide arv piirkonnas- nimistute avamine).<br /><br /><i>Allikas: Heidi-Ingrid Maaroos- TÜ</i><br /><br /><br /><b><u>Perearstiabi rahastamisest:</u></b><br /><br />* Esmatasandi arstiabi teenuste osutamiseks kasutatud rahaosatähtsus haigekassa tervishoiuteenuste hüvitistes vähenes 16%-lt1997. aastal 13-2%-le<br />2002. a.<br />* Pearaha osakaal esmatasandi arstiabi kuludes on olnud aastail1998-2002 stabiilne (<i>ca</i> 73%)- samuti baasraha osakaal(<i>ca</i> 11-7%).<br />* Eraldi tasustatavate teenuste osatähtsus pearaha kuludest onalanenud - 1998. a 18%- 2002. a 16-6%.<br /><br /><i>Allikas: Kersti Meiesaar- TÜ</i></small>