24. jaanuar 2005

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Muudatused ravimite väljakirjutamise korras tagavad õigusesoodusravimitele ka Eestis viibivatele teises Euroopa Liiduliikmesriigis ravikindlustatud isikutele.<br /><br />Seletuskirja järgi on täiendus tingitud EL nõukogu määruse nõudest.Selle kohaselt on töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal- kesvastab pädeva riigi õigusaktide tingimustele õiguse kohta saadahüvitist- õigus saada ka teises liikmesriigis viibidesmitterahalisi hüvitisi- mis on meditsiiniliselt vajalikud- võttesarvesse hüvitiste iseloomu ja viibimise eeldatavat kestust.<br /><br />“Seega on soodusravimile kui mitterahaliseleravikindlustushüvitisele õigus ka Eestis viibival Euroopa Liidukindlustatul. Kindlustuskaitset tõendavateks dokumentideks onkehtiv Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaatning E-vormid seerianumbritega 110- 111- 112- 119- 123- 128-”öeldakse seletuskirjas.<br /><br />Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud retseptile lisama koopianimetatud kindlustuskaitset tõendavast dokumendist.<br /><br />Sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika peaspetsialist Signe Raudlehtteavitas- et isiku andmete täpsustamiseks tuleb retseptile märkidaEL kindlustatu korral vähemalt elukohariik. “Ravimi soodustusegaväljastamiseks peab olema märge patsiendi kindlustatuse kohta EestiHaigekassas või teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Nimetatudmuudatuse rakendamiseks muudetakse vastavalt ka retseptiplangivormi.”<br /><br />Raudleht kinnitas- et pärast EL liikmesriigiks saamist on tagatudEesti Haigekassas kindlustatutel õigus saada vajaminevat arstiabi-sh soodusravimit teises EL liikmesriigis viibimise ajal. “Seega -kui Eesti Haigekassas kindlustatul on teises EL liikmesriigisviibides vajalik arstiabi saamine- sh ravimid- siis on tal õigusravimi hüvitamisele võrdsetel alustel selle riigi pädeva asutusepoolt kindlustatutega- kus inimene viibib. Kindlustatul on õiguspöörduda arsti vastuvõtule- kes talle vajadusel retsepti väljakirjutab-” selgitas ta.<br /><br /><b>1. maist vaid uued plangid</b><br />Kuni 2005. aasta 1. maini võib kasutada seni kehtivaidretseptiplanke- tehes plangi ülaserva vajaduse korral käsitsimärke- mis viitab- et retsept on väljastatud teises Euroopaliikmesriigis kindlustatud isikule. Alates 1. maist võib ravimeidvälja kirjutada ainult uue korra alusel kehtestatudretseptiplangile. Enne 1. maid välja kirjutatud retseptiravimeidvõib seejuures apteegist väljastada kuni retseptile märgitudkehtivusaja lõpuni.<br /><br />Plankidel muutub seegi- et retseptide maksimaalset kehtivusaegahakatakse tähistama vaid päevades senise kuude või nädalate asemel.Mittenarkootilise ravimi retsept on kehtiv 60 päeva- narkootiliseravimi retsept 14 päeva ja korduvretsept 180 päeva pärastväljakirjutamist- kui retseptil ei ole näidatud lühematkehtivusaega.<br /><br /><b>Apteekrid tohivad parandada</b><br />Retseptiplangid ei jõua arstideni kindlasti enne määrusejõustumist- arvas Signe Raudleht eelmisel nädalal. Plankidetrükkimist korraldab haigekassa.<br /><br />Peaspetsialist hindas kindlasti positiivseks- et määrusemuudatusega antakse apteekrile õigus teha kehtivale retseptileparandusi juhul- kui retseptile tervishoiuteenuse osutaja pooltkantud andmed soodustuse määra kohta on muutunud ebaõigeksõigusaktide muutmise tõttu või nad on vastuolus kehtivateõigusaktidega.<br /><br />Retsepti parandamise ja selle alusel ravimi väljastamise eestvastutab paranduste tegija- kes peab tehtud parandused kinnitamaretsepti pöördel oma nime ja allkirjaga.<br /><br />Minister Marko Pomerants allkirjastas määruse “Sotsiaalministri 26.novembri 2002. a määruse nr 138 “Ravimite väljakirjutamise jaapteekidest väljastamise kord ning retsepti vorm” muutmine” 7.jaanuaril ning see avaldati Riigi Teatajas 18. jaanuaril. Määrus(koos uute retseptiplankide näidiseks olevate lisadega) jõustusüldises korras- s.t kolmandal päeval pärast avaldamist.