• 27.09.05, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PILK: Müügimees õpib hooldajaks

Pek­ka Sa­lo töö­tas paar­küm­mend aas­tat müü­gi­me­he­na, kuid ot­sus­tas siis te­ha elus suu­re muu­tu­se. Jõu­lu­deks val­mis­tub Pek­ka Sa­lo lõ­pe­ta­ma Kok­ko­la sot­siaal- ja ter­vis­hoiu­koo­li sot­siaal­hool­du­sõe (lä­hi­hoi­ta­ja) eria­lal.
Pek­ka Sa­lo töö­tas paar­küm­mend aas­tat müü­gi­me­he­na,kuid ot­sus­tas siis te­ha elus suu­re muu­tu­se. Jõu­lu­deks val­mis­tub Pek­ka Sa­lo lõ­pe­ta­ma Kok­ko­lasot­siaal- ja ter­vis­hoiu­koo­li sot­siaal­hool­du­sõe(lä­hi­hoi­ta­ja) eria­lal. Ta on ai­nus mees­te­rah­vaskur­su­sel ja ai­nus, kes läks ge­riaat­riap­rak­ti­katvä­lis­maa­le, Lõu­na-Ees­ti haig­la hool­dus­ra­vi­kes­ku­ses­sete­ge­ma. Võ­ru haig­la tei­sel kor­ru­sel hool­de­ko­dus, kus Pek­ka­gakoh­tu­me, vaa­ta­vad mõ­ned hool­de­ko­du klien­didte­le­vii­so­rit. Ko­ri­do­ri sei­na­le tahv­li­le on kir­ju­ta­tudka­hes kee­les: Tä­na on tei­si­päev – tä­nään on tiis­tai...Töölon: Mar­ja, Ai­le, El­lu ja Pek­ka – tä­nään on töis­sa:...Ilu­satpäe­va kõi­gi­le! – Ilois­ta päi­vää kai­kil­le! Pek­ka­le meel­dib va­na­de ja väe­ti­te eest hoo­lit­se­da.See, et su­per­mar­ke­ti­tes kom­me ja muid toi­duai­neidpak­ku­mas käi­nud müü­gie­sin­da­ja ot­sus­tas ühel het­kelhool­da­jaks ha­ka­ta, ei ül­la­ta­nud te­ma tut­ta­vaid. Pea­le­gitöö­ta­vad Pek­ka kaks õde me­dit­sii­niõe­na. "Tut­ta­vad on mi­nu va­li­ku­ga ra­hul ol­nud," üt­lebPek­ka. Ta teab, et on loo­mult em­paa­ti­li­ne ja hea suht­le­ja.Mis on hool­da­ja töös vä­ga olu­li­ne. "Teh­ni­li­sed os­ku­sed on sa­mu­ti täht­sad: kui sa eisuu­da mõõ­ta ve­re­suhk­rut või ei ta­lu väl­ja­hei­te lõh­na,siis sa ei saa se­da tööd te­ha. Aga ei pii­sa ka sel­lest, etvõ­tad ini­me­selt liht­salt proo­vi, üt­led tšao! ja lä­heduk­sest väl­ja. Sel­les töös peab ole­ma em­paa­tia­või­me javas­tav hoiak, mi­da pat­sient, ise­gi de­ment­ne pat­sient,ta­jub. Va­nai­ni­me­ne saab aru, kui tal­le lä­he­ne­tak­sesoo­vi­ga ai­da­ta," rää­gib ta. Soo­mes õpi­tak­se hool­da­jaks 2,5–3 aas­tat, kas pä­rastpõ­hi­koo­li või va­ne­ma­na ning õpiaeg sõl­tub va­ra­se­masttöö­ko­ge­mu­sest. Sis­seas­tu­mi­sel te­hak­se vä­ga põh­ja­li­kudkut­se­so­bi­vu­se tes­tid ja vest­lus psüh­ho­loo­gi­ga. Kavä­lis­maa­la­sed, kes Soo­mes hool­da­ja­na töö­ta­da soo­vi­vadpea­vad lä­bi­ma psüh­ho­loo­gia­tes­ti, mi­da keh­vakee­leos­ku­se­ga ära ei tee. Kaks ja pool aas­tat hool­du­sa­lal õp­pi­nud ja töö­ta­nudPek­ka Sa­lo üt­leb, et te­mal­gi on ku­ju­ne­nud lem­mi­kuid,hoo­lea­lu­seid, kel­le juu­res ta ta­hab kaue­maks is­tu­da,kuu­la­ta ja rää­ki­da. Eri­ti tun­neb ta poo­le­hoi­du ük­si­ku­teva­nai­ni­mes­te suh­tes, ke­da omak­sed vaa­ta­mas ei käi."Pal­ju­de­le olen ma ai­nus toe­ta­ja väl­jast­poolt," rää­gib tatööst Kok­ko­la va­nu­ri­te sot­siaal­ma­jas. Kui va­nai­ni­me­ne soo­vib, siis tu­leb hool­da­jal te­ma­garää­ki­da ka sur­mast, nii õpe­ta­tak­se Kok­ko­la sot­siaal- jater­vis­hoiu­koo­lis. "Surm oleks na­gu min­gi uue elu al­gus,"avab Pek­ka isik­li­ku vaa­te. Tal­le tun­dub, et ini­me­se elu eilõ­pe sel­le het­ke­ga, kui ini­me­ne pan­nak­se kirs­tu. Kui üks te­ma hoo­lea­lu­ne su­ri, oli see Pek­ka­le ras­ke."Peab mõist­ma, et ini­me­ne ku­na­gi su­reb ja hai­ge­na on talras­ke ol­la sel­les eas, aga need ini­me­sed, kel­le juu­respi­de­valt käid, muu­tu­vad ta­hes-taht­ma­ta lä­he­da­seks janen­de kao­tu­sest on kah­ju." Pek­kat mo­ti­vee­rib hool­da­ja­töös töö ise, see, kuihool­da­tav va­nai­ni­me­ne jääb ra­hu­le. "Kui ta üt­leb, et matund­sin si­nust puu­dust, siis see on­gi see, mis mo­ti­vee­rib jateeb töö hu­vi­ta­vaks, kui­gi see töö on ras­ke," rää­gib soo­memees. Jah, müü­gi­me­he palk oli suu­rem kui hool­da­jal, nõus­tubPek­ka, aga ta on ra­hul oma kor­te­ri, su­vi­la ja au­to­ga ningpal­ju ena­mat ei va­ja. Va­bal ajal te­gut­seb ta su­vi­las,pä­rast tööd teeb en­di­se võist­luss­port­la­se­na tun­ni­ke­seter­vi­ses­por­ti. Pek­ka po­le ka­hel­nud oma eria­la­va­li­ku õig­su­ses. Ta onhool­da­nud al­ko­hoo­li­kuid ja psüh­hiaat­ri­li­si hai­geid. Kuiüks­kord pat­sient te­ma pea­le kar­jus, siis mui­du­gi tal­le eimeel­di­nud see, aga ta on ala­ti jää­nud ra­hu­li­kuks. "Olen neidolu­kor­di ana­lüü­si­des õp­pi­nud olu­kor­da va­lit­se­ma jalä­bi nen­de ras­ke­te si­tuat­sioo­ni­de ini­me­se­na kas­va­nud,"se­le­tab Pek­ka. Ees­ti ja Soo­me hool­de­ko­du­de pat­sien­te võr­rel­des onPek­ka näi­nud, et Ees­ti ini­me­sed on ta­ga­si­hoid­li­ku­mad jalep­li­ku­mad, nad püüa­vad roh­kem ise hak­ka­ma saa­da. Näi­tekskui Soo­mes ta­hab hool­da­tav kemp­su, siis pa­lub tara­tas­too­li ko­ha­le tuua ja en­nast sin­na viia. Soo­mehool­da­ta­va­te su­gu­la­sed nõua­vad hool­da­jalt pal­ju ja kaSoo­me va­nu­rid, kes on siis­ki ela­nud liht­sa­mat eluvõr­rel­des eest­las­te­ga, os­ka­vad nõu­da. Vii­ma­sel küm­nel ja eri­ti vii­ma­sel viiel aas­talaren­da­tud ko­du­hool­dus­süs­teem Soo­mes ta­gab ini­me­se­leko­dus ela­mi­se tin­gi­mu­sed või­ma­li­kult kõr­ge ea­ni,mis­tõt­tu hool­de­ko­du klien­did va­ja­vad ju­ba roh­kemhool­da­ja abi. Üks Ees­ti ja Soo­me hool­dus­töö eri­ne­vus on ka see, etSoo­mes ei teh­ta pik­ki val­veid, seal tu­leb kol­me nä­da­lakoh­ta kaks nä­da­lat 8-tun­ni­seid töö­päe­vi. Kok­ko­la ter­vis­hoiu­koo­lis on Pek­ka oma kur­su­se üksusi­na­maid õp­pi­jaid. "Ma olen sii­ralt hu­vi­ta­tud sel­lesteria­last, uu­rin õh­tu­ti in­ter­ne­tist ra­vi­meid ja nen­detoi­met, ta­han tea­da eri­ne­va­te hai­gus­te koh­ta." Pek­ka tun­nis­tab, et hool­da­ja­te puu­dus Soo­mes onse­da­võrd suur, et Ees­tis prak­ti­kal ol­les­ki on tal­leSoo­mest he­lis­ta­tud ja n-ö koo­li­pin­gist töö­lekut­su­tud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.25, 16:26
Kas Euroopa tervishoid suudab ajaga kaasas käia? Uuenduslik ravi vajab kiiremat teed patsientideni
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele