Ainult tellijatele
4. veebruar 2008
Ainult tellijatele
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

e-tervis alustab poliitikute otsusel septembrist

2009. aasta jaanuarist algama pidanud digitaalne tervishoiusüsteem alustab Riigikogu otsusel tööd juba selle aasta 1. septembrist.

Põhilised muudatused- mida uue süsteemi käivitamine kaasa toob-puudutavad eelkõige tervishoiutöötajate tööharjumusi. Nii peavadtervishoiusüsteemiga liitunud meedikud hakkama igapäevaseltkasutama ID-kaarti ja kasutusele võetakse standardiseeritud meditsiinidokumendid.<br /><br />Standardiseerimise käigus süstematiseeriti ja muudeti ühetaolistekserinevates raviasutustes kasutusel olevad saatekirjad ning igalevastusele (nt röntgen- vereproov) töötati välja kindladvastusetüübid- kinnitab Sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonnajuht Kaja Kuivjõgi. „Arstide töö teeb kindlasti lihtsamaks see- etenam ei pea valima mitmesaja saatekirja vahel- vaid digilookasutuselvõtuga tuleb kasutusele seitse standardiseeritudsaatekirja tüüpi.“<br /><br />Digiloo rakendumisel jätkab arst ravidokumentide täitmist omaraviasutuse infosüsteemis ning terviseinfosüsteemi edastatakseainult ravijuhtude kokkuvõtted. Samuti näeb arst patsiendi kohtadigiloosse päringut saates patsiendi haiguslugu oma raviasutuseinfosüsteemi tuttava arvutipildi kaudu. Kui patsiendi andmeidraviarsti enda infosüsteemis ei ole- saab arst teha digiloost nendekohta kiire päringu ning ei pea aega kulutama patsiendi üldandmetesisestamisele. Süsteemi käivitumisel hakkab pidevalt vähenema nendejuhtude arv- kus arst patsiendi eeltäidetud infot kas endainfosüsteemist või digiloost ei leia.<br /><br />Kõige olulisemaks muutuseks peab E-tervise sihtasutuse juht MadisTiik meditsiinitöötajate jaoks harjumist uue õigusruumiga. „See-mis on arstidele uus- on kogu see õigusruum- digitaalmaailma töökorralduse erinevused pabermaailmaga võrreldes-“ selgitab Tiik.Terviseinfosüsteemi rakendumisega peavad meedikud ka aktiivseltID-kaarti kasutama hakkama. „Niikaua kuni meedik arvuti tagatöötab- senikaua on ID-kaart lugejas- kui ta arvuti juurest lahkub-võtab ta oma kaardi lugejast kaasa-“ tutvustab Tiik varsti kehtimahakkavat uut rutiini.<br /><br />Tiigi sõnul on terviseinfosüsteem piisavalt turvaline vältimaksväljapoolt tulevaid ründeid- probleeme võivad tekitada pigemtervishoiusüsteemi seest tulevad väärkasutused. „Täna ei ole teadaühtegi juhtumit- kus oleks rünnatud raviasutuse infosüsteemi ningsealt andmeid lekitatud. Küll aga on juhtumeid- kus on toimunudraviasutuse siseseid asjatuid vaatamisi-“ sõnab Tiik. Seaduse järgion õigus patsiendi infot vaadata vaid raviarstil- kelle allmõeldakse tervet ravimeeskonda. „Ärge toppige oma nina patsiendidigilukku kui teil pole ravisuhet- te jääte kohe vahele-“ rõhutabTiik. 

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708