Ravimite offlabel kasutamine

Oletame- et ravim A on registreeritud haiguse X raviks- kuidravim B ei ole. Arst tahab välja kirjutada haiguse X raviks justravimit B. See oleks ka odavam. Kas nii tohib?<br />Arsti tegevus ravimi määramisel on tervishoiuteenuse osutaminepatsiendile. Seda reguleerib võlaõigusseadus. Selle kohaselt peabtervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemeleteenuse osutamise ajal. See on ära määratud teadusuuringutega- s.ttegemist on tõenduspõhise meditsiiniga. Ravimite määramineregistreeritud näidustuse piires on tõenduspõhine meditsiin javastab arstiteaduse üldisele tasemele.<br />Ravimite määramine väljaspool registreeritud näidustust tähendab-et tervishoiuteenust ei osutata arstiteaduse üldisele tasemelevastavalt. Tegemist on üldtunnustamata meetodi kasutamisega.<br />Üldtunnustamata meetodit võib võlaõigusseaduse kohaselt kasutadajärgmistel tingimustel: kui tavapärased meetodid puuduvad või nendeolemasolul lubavad tavapärased meetodid väiksemat edu; kuipatsienti on teavitatud üldtunnustamata meetodi olemusest; kuipatsient on andnud nõusoleku üldtunnustamata meetodikasutamiseks.<br />Seega- kui tavapärane meetod haiguse X raviks ehk ravim A onolemas- siis on väga raske leida põhjust- miks peaks määramaravimit B. Sisuliselt saab seda määrata ainult siis- kui ei oleksravimit A või see lubaks väiksemat edu kui ravi ravimiga B. Kuivõrdlevaid uuringuid ei ole- on raske põhjendada- miks määrataravimit B ehk kasutada üldtunnustamata meetodit.<br />Selge on see- et kui ravi ravimiga B kulgeb edukalt- ei hakka keegiarstile ette heitma. Kui aga ravi pole edukas- võib patsientesitada nõude- miks on talle määratud ravim B. Sellises olukorrason karta- et kohtu kõrvad jäävad kurdiks arsti argumentidele- et matahtsin säästa patsiendi rahakotti.<br />Kokkuvõtvalt - ravimite off-label määramisel on seadusest tulenevadpiirangud- mille eiramisel võtab arst tagajärgede saabumise riskipatsiendi õlgadelt enda õlgadele.