4. veebruar 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ravimite offlabel kasutamine

Ei ole saladus, et kõikjal maailmas määravad arstid patsientidele ravimeid, mis ei ole registreeritud sellel patsiendil esineva haiguse raviks. Põhjusi, miks nii tehakse, on erinevaid. Tihti on see majanduslik – näiteks ühte ravimit haigekassa hüvitab või on turg nii väike, et ravimitootja ei ole uut näidustust Eesti registreerinud.

Oletame- et ravim A on registreeritud haiguse X raviks- kuidravim B ei ole. Arst tahab välja kirjutada haiguse X raviks justravimit B. See oleks ka odavam. Kas nii tohib?<br />Arsti tegevus ravimi määramisel on tervishoiuteenuse osutaminepatsiendile. Seda reguleerib võlaõigusseadus. Selle kohaselt peabtervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemeleteenuse osutamise ajal. See on ära määratud teadusuuringutega- s.ttegemist on tõenduspõhise meditsiiniga. Ravimite määramineregistreeritud näidustuse piires on tõenduspõhine meditsiin javastab arstiteaduse üldisele tasemele.<br />Ravimite määramine väljaspool registreeritud näidustust tähendab-et tervishoiuteenust ei osutata arstiteaduse üldisele tasemelevastavalt. Tegemist on üldtunnustamata meetodi kasutamisega.<br />Üldtunnustamata meetodit võib võlaõigusseaduse kohaselt kasutadajärgmistel tingimustel: kui tavapärased meetodid puuduvad või nendeolemasolul lubavad tavapärased meetodid väiksemat edu; kuipatsienti on teavitatud üldtunnustamata meetodi olemusest; kuipatsient on andnud nõusoleku üldtunnustamata meetodikasutamiseks.<br />Seega- kui tavapärane meetod haiguse X raviks ehk ravim A onolemas- siis on väga raske leida põhjust- miks peaks määramaravimit B. Sisuliselt saab seda määrata ainult siis- kui ei oleksravimit A või see lubaks väiksemat edu kui ravi ravimiga B. Kuivõrdlevaid uuringuid ei ole- on raske põhjendada- miks määrataravimit B ehk kasutada üldtunnustamata meetodit.<br />Selge on see- et kui ravi ravimiga B kulgeb edukalt- ei hakka keegiarstile ette heitma. Kui aga ravi pole edukas- võib patsientesitada nõude- miks on talle määratud ravim B. Sellises olukorrason karta- et kohtu kõrvad jäävad kurdiks arsti argumentidele- et matahtsin säästa patsiendi rahakotti.<br />Kokkuvõtvalt - ravimite off-label määramisel on seadusest tulenevadpiirangud- mille eiramisel võtab arst tagajärgede saabumise riskipatsiendi õlgadelt enda õlgadele.

Autor: Ants Nõmper

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099