Autor: Egle Raadik-Gonchev • 18. veebruar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

<strong>Ravijuhised ei jäta külmaks kedagi - need on otseneväljund sellele- et seltsid ja liidud arendavad oma eriala ningühtlustavad ravimeetodeid nii Euroopa kui Eesti mastaabis. Kellehuvides on aga see- et 30leheküljelised ja süvaanalüüsi eeldavaddokumendid valmivad hilistel õhtutundidel ja puhkeajaarvelt?</strong>

Meditsiiniuudised on teemat uurides näinud- et enamik üle 70stseni kirjutatud ravi- ja tegevusjuhisest on valminud arstide heatahte soovina- kasutades koostamiseks- tõlkimiseks ja Eesti oludelekohandamiseks hinnalist töövälist aega. Ja kuigi haigekassarahastab aastas 5-6 juhise väljatöötamist- siis sageli seltsidsellest võimalusest ei tea. Ka jäetakse rahale lihtsaltkandideerimata- kuna kõigele muule lisanduks siis veel mahukaspaberitöö.<br />Eesti suuruses väikeriigis ei ole ka mõeldav- et ravijuhenditekoostamise võtaks enda hallata mõni teadusasutus. Seega pöördumelugejate poole küsimusega: mida teha- et muuta ravijuhistekoostamine tööks- mis ei näpistaks arstilt niigi nappivastpuhkeajast oma osa? Kas sellele olukorrale on lahendus?<br />Arvamusi sel teemal ootab toimetaja Egle Raadik [email protected]