LUUP Vestlusring: Südamehaiguste raviteekondade teostamine vajab paremat süsteemi
Septembri viimasel päeval koguneti ümarlauale arutama, kuidas hoida südameveresoonkonna haigustega patsiente raviteekonnal nii, et nad ei katkestaks ravi ega kaoks ära. Arutelul osalesid eriarstid, perearstid, patsiendiorganisatsiooni esindaja, ravimifirma esindaja, ametnikud ja riigiasutuste juhid. Otsiti vastuseid, kuidas tagada, et patsiendi teekond pärast esimest infarkti või insulti ei katkeks, vaid jätkuks sujuvalt perearsti, eriarstide ja taastusravi kaudu. Südame- ja veresoonkonna haigused on Eestis surmapõhjus number üks.
Seotud lood
Mullu alanud kiirendiprogrammi tulemusel jätkavad tervisekassa ja Tartu ülikooli kliinikum tänavu kopsuvähi raviteekonna rakendamise ettevalmistusi. Järgmisesse vooru pääsesid ka kliinikumi eestvedamisel loodud südamepuudulikkusega patsiendi raviteekonna projekt ja Eesti Kardioloogide Seltsi müokardiinfarktihaige haiglajärgne raviteekond.
Reedeses “Tervisetarga” saates räägime kardioloogi ja südamepuudulikkuse valdkonna arst-õppejõu Märt Elmetiga võimalikult kaua võimalikult terve südamega elamisest, südamepuudulikkusest ja selle diagnoosini jõudmisest.
Regionaalhaigla digipööre tekstiilide halduses on näide sellest, kuidas digitaliseerimisega on võimalik vältida ohte ning tänu andmetele on selge ülevaade tekstiilivajadusest. Eesti suurim haigla on selle valdkonna digipöörde ja tekstiililahenduste edulugu: „Kui teekonda alustasime, küsisime endalt, kas see on innovatsioon või paratamatus,“ räägib Tõnu Talisainen, Regionaalhaigla haldusteenistuse juhataja.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele