3. märts 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Andmete kaitsmise tuhinas ärgem unustagem inimest

Tiiu Kõrran, Eesti Õdede Liidu asepresident, Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku ülemõde Tütar helistab teisest linnast pärast isa operatsiooni maakonnahaiglasse ja küsib, kas isa on teadvusel ja kas ta saab ise rääkida.

Tütrel palutakse helistada raviarstile- keda päeva jooksul eiõnnestu telefonitsi tabada - hõivatud kirurgi puhul täiestitavaline olukord. Ja osakonnas telefonile vastavad õed ei julgemidagi öelda- sest nad ei ole kindlad- kust jooksebkonfidentsiaalse info piir.<br />Patsiendi lähedased satuvad infosulus ärevusse ning kardavad kõigehalvemat. Ja õde kardab seadust rikkuda ning kohtussesattuda.<br />Praktikas on sagedased olukorrad- kus õde valdab infot- kuid eitohi seda andmekaitse huvides väljastada. See on see vastutusevõtmise hirmu küsimus.<br />Lihtsam on saata patsiendi lähedane raviarstilt küsima. Ja õde eimõtlegi sageli selle peale- et telefoniliinil olev perekonnaliigeon mures ega taha kuulda- et ta peab järjekordselt kedagi otsimahakkama.<br />Tervishoiuasutustes on sätestatud ning töötajatele selgeks tehtudväga täpsed reeglid- kellele tohib infot anda ja kellele ei tohi.Eelkõige tuleb meil lähtuda patsiendi enda soovidest: kui ta onöelnud- et ta ei soovi- et tema kohta mingit infot väljastatakse-siis peab tema soovi austama. See aga tähendab tihedat koostöödpatsiendiga- et ta mõistaks täielikult oma õigust info väljastamistlubada või piirata- et ta mõistaks- mida see kaasa toob ning et taväljendaks selgelt omasoovi.       <br />Nahahaiguste kliinikus juhtub sageli- et teatud diagnoosidegapatsiendid ei soovi enda kohta mingisugust informatsiooni avaldada.Järgime nende patsientide soove väga rangelt ning meil on erijuhtudeks välja töötatud käitumisjuhised ning need töötajatega kalahti räägitud.<br />Isikuandmete kaitse seadust peavad järgima kõik tervishoiutöötajad-kuid samas peame silmas pidama- et me ei hakkaks käituma nagumasinad.<br />Mõnigi kord on seaduse taha pugemine ainult mugavus. Inimlik aspektpeab ka andmeid kaitstes alles jääma. Mõistlikke lahendusi onvõimalik luua rakendusaktidega- tervishoiuasutuse sees toimivateregulatsioonidega ning nende läbiarutamisega töötajate seas.<br />Ka andmeid kaitstes tasub meeles pidada- et õde on patsiendieestkostja.<br />Suheldes patsiendi lähedaste ja teiste patsiendi vastu huvitundvate inimestega- ei tohiks me seaduse tundmise kõrval unustadainimlikku tarkust- talupoeglikku loogikat ja eelkõige muidugipatsiendi enda tahet.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099