Autor: Ketlin Beljaev • 3. märts 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Osakonnajuhtaja Andres Selli sõnul tegid nad esimesi katsetusi2006. aastal. Kui mullu tuli ultraheliga tuimastusi 150 ringis-siis nüüd on möödunud aasta lõpus soetatud 800 000kroonine aparaatiga päev töös.<br />Andres Selli sõnul oli vanade meetoditega ebaõnnestumise protsentpäris suur - kogenud tegijatel õnnestus närvipõimikute anesteesiaumbes 80% juhtudest. “Ultraheli kasutamisel läheneb see sajale-”märkis ta. Sama masin on haiglas abiks ka tsentraalsete veenidelkanüülimisel.<br />Tegemist on regionaalse anesteesia meetodiga- mis sobib käe võijala operatsioonideks- kus narkoosiarstid saavad tuimastadavajaliku osa jäsemest. Selli sõnul on ainuke alternatiiv haigemagama panna.<br />“Paljud küsivad- kas saavad ärkvel olla. Haige on operatsiooni ajalvaluvaba ja pärast operatsiooni on väga pikk ja efektiivne valuvabaperiood- mis loob eeldused heaks paranemiseks-” rääkis Sell meetodieelisest.<br />Osakonnajuhataja sõnul on ultraheliga anesteesia nende kollektiivisselge kolmel tohtril- kellest üks teeb sel teemal Sellijuhendamisel ka doktoritööd.<br /><br /><strong>Kasutame vähem<br />Maiu Sepp- Ida-Tallinna Keskhaigla anestesioloog</strong><br /><br />Meil pole ultraheli kasutamine igapäevane- see on piiratudpatsientidega- kellele seda saab teha. Kui on tegemist jäsemeoperatsiooniga- kasutame. Aparaat on meil eelmise aasta lõpust-jaanuaris oli koolitus. Ise olen sellega ehk kümme korda töötanud.See- mis enne oli pime protseduur- on nüüd silma kontrolli all.Õppimine kestab ja põhiteadmised on antud- aga kogemust on vaja -rohkem patsiente ja rohkem protseduure.