Autor: Triinu Laan • 31. märts 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Meil ei ole ressurssi- et pikka ravijuhist tõlkida jatoimetada-” nentis Eesti Kopsuarstide Seltsi esimees Rain Jõgi.“Pealegi on Eesti kopsuarstid ravi osas samal seisukohal kui muumaailma arstid.”<br />Arvestama peab seda- et tõlgitud lühiversioon on vaid kokkuvõtepõhidokumendist- mille täisversiooni saab lugeda GINAkodulehelt.<br />Võrreldes vana ravijuhisega- on mitmed astma ravi puudutavadseisukohad aja jooksul muutunud. Näiteks ei olnud 13 aastat tagasiastmaravi arsenalis antileukotrieene- pikatoimelised ß2-agonistidolid astmaravis ka mujal maailmas kasutusel olnud vaid lühikestaega ja nende koht astmaravis ei olnud veel päris selge.

<br /><strong>Ettekujutus ravist oli teine</strong><br />Peamine erinevus praeguse ja aastatetaguse ajaga on  see- etinhleeritavad glükokortikoidid- mis mujal maailmas olid kasutuselolnud juba mõnda aega- ei olnud meie patsientideni veeljõudnud.<br /> “Steroidide hirm oli suur nii patsientide kui ka arstidehulgas- levinud oli seisukoht et inhaleeritavat kortikoidi antialles raske astma puhul-” selgitas Jõgi.<br />Olulisim muutus  astmahaige käistluses on suurema tähelepanupööramine astma kontrollile selmet astmat haiguse raskuse järgiliigitada.<br />Üheks igapäevaseks probleemiks astmahaigete ravis tundub olevatravi vähene paidnlikkus. Tihti on haige olukorras- kus temaraviskeeme ei muudeta.<br />“Praegu saab enamik astmahaigeid kombinatsioonravi- mis on neilekunagi välja kirjutatud lähtuvalt haiguse raskusest väljakirutamisemomendil. Ravi ei ole haigusnähtude  kadudes vähendatud.Kindlasti elaksid paljud haiged  samahästi ka ainultinhaleeritavat glükokortikoidi tarvitades. On ka vastupidiseidnäiteid- kus raviga on saadud küll haigusnähtude vähenemine- kuidmitte täielik kontroll astma üle- mida enamikel haigetel  onvõimalik saavutada. Haiged on rahul saavutatud tulemusega egaaimagi- et tegelikult on paranemisruumi veel küllaga. Nii võibkirääkida ala- ja üleravimisest-” selgitas Jõgi.