Tulemustasu süsteemi varjutab alarahastatus

Võib eeldada- et iga tõhus lahendus- mis aitab inimeste tervist säästa ja haigusi ennetada- on suurepärane. Sellisena räägib perearstide tulemustasu süsteemist ka haigekassa. Tegemist on juba kaks aastat kehtinud korraga- mis oma ideaalnägemuses on suurepärane võimalus nii perearstidele kui ka nende patsientidele haiguste ennetamisel. Süsteem on sisuliselt õige- ainult arstid ei ole haigekassaga veel päris ühel meelel- sest ressursside maht- mida arstid tulemustasu saavutamiseks kulutasid- on jäänud ametnike poolt alaplaneerituks. Haigekassa esindaja väitel olid tulemustasu süsteemi kriteeriumid perearstidega enne vormistamist läbi arutatud. Perearstide sõnul ei olnud tegu arutluste- vaid sõjaga. Ometigi on mõlemad nõus- et pidev patsientidega tegelemine ja nende tervisliku seisundi jälgimine võimaldab avastada juba varases staadiumis erinevaid raske kuluga haigusi. Samuti väldib see edaspidiseid suuri kulutusi haiguste raviks. Tänaseks jõutud olukorda- kus enamik Eesti perearste on koos õdedega kaks aastat sellele suurt rõhku pöörates tööd rüganud - nimistut läbi töötades ja kroonilisi haiged vastuvõtule kutsudes- analüüse võttes ja tervislikku seisundit kontrollides. Kõige selle käigus on selgunud- et töö maht on kasvanud üle pea ja tasu selle eest väike. Inimestega tegelemine ei ole konveieritöö. Arstil peab jääma aega mõtlemiseks ja analüüsimiseks. Hea- kui arstil on kõrval kompetentne meeskond- kes aitab töökoormust vähendada. Kuid iga inimene soovib töö eest ka palka saada. Hea arsti eesmärk on juba eos olla patsiendile kasulik.  Küsimus on- mis hinnaga see saavutatakse.