Eesti väiksus ja töökohtade piiratud arv vähendab töötajate liikuvust.
Eesti haiglates ei uurita detailselt- miks üks või teine arsttöökohta vahetab- kuid üldjoontes hoitakse põhjustel silmapeal. Hinnangute järgi on töölt lahkumiseks erinevaidajendeid ja haiglati võib olukord ka üsna erinev olla.<br /><strong>Tartu Ülikooli Kliinikumis</strong> pole seni arstide tööltlahkumise põhjusi täpsemalt uuritud ning avalike suhete juht KristiTael ei näe selle järele ka vajadust.<br />“Sellist uuringut meil ei tehta- sest kogemus kinnitab- et inimesedei pruugi lahkumisintervjuul tõest infot anda. Lahkumispõhjuseid onaga palju- neist sagedasemad on perekondlikud või pensionilesiirdumine-” selgitas Tael. “Meile ikka valdavalt tullaksetööle.”<br /><strong>Põhja-Eesti Regionaalhaigla</strong> personalidirektor ViiaMiili sõnul kogutakse nende haiglas infot põhjuste kohta-miks neile tööle tullakse ja miks minnakse. Peamist rollitöökoha vahetuse otsustamisel mängib ikkagi pakutav palk jatöökoormus.<br />“Meie haiglas on töö vägagi intensiivne võrreldes teistehaiglatega. Samas on heameel tõdeda- et piisavalt palju töötajaideelistab just intensiivsemat ja huvitavamat tööd- mis ongi neidhoidnud meie haiglas-” lausus Miil.<br />“Vahel võib ühe-kahe arsti lahkumine teatud positsioonidel tuuakaasa väga valulise löögi- vaatamata sellele- et üldist protsentisee eriti ei mõjuta. Seega oleme tähelepanelikud iga arstivõimaliku liikumise suhtes-” rääkis Miil.<br /><strong>SA Tallinna Lastehaigla</strong> personalispetsialistiRiina Abeli sõnul on arstide liikumine nende haiglast teisele tööleüsna harv. Alates sihtasutuse loomisest 2001. aasta lõpus- onkaks arsti läinud välismaale tööle ja üks välismaale doktorantuuri-kaks arsti pensionile- kuid jätkavad eraettevõttes- ning kaksmujale tööle Eestis.<br />“Vaevalt- et meil nüüd millegagi rohkem arste meelitada on kuiteistel haiglatel. Aga lastearstidel on oma spetsiifika- nii et eganeil Eestis õigupoolest mujal polegi töötada kui meil või Tartukliinikumi lastekliinikus-” ütles Riina Abel. Tema mäletamist möödatuli viimati pediaater Tartust neile tööle 1998. aasta oktoobrisning see oli seotud isiklike põhjustega.<br /><strong>Rakvere haigla</strong> personalitöötaja Ülle Keinastesõnutsi on neilt arste töölt lahkunud erinevatel põhjustel- kuidpõhjus “mulle ei meeldi ja ma ei taha siin töötada” nende hulka eikuulu. “Ning ka palganumbrid ei ole meil väga väikesed-” lisasta.<br />Ette on tulnud näiteks elukohavahetust abikaasast lahkuminekutõttu. Paar arsti on läinud tööle ka välismaale. “Aga elu näitab-et enamasti tullakse sealt omandatud kogemuste võrra rikkamanatagasi ning hea meelega võtame nad jälle tööle. Tuleb vaidoodata.”<br />Rakveres polevatki probleem niivõrd töökohta vahetavates arstides-vaid selles- kuidas saada noori tohtreid. <br /> “Võtame nad rõõmuga vastu- püüame omalt poolt vastu tulla niipalju kui võimalik ning takistusi mitte teha-” sõnasKeinaste.<br />Haigla toetaks äsja kooli lõpetanud arste ka õppelaenu tasumisel jaeluaseme leidmisel- aga viimasel ajal pole selliseid arstepõhikohaga tööle tulnud.
Seotud lood
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.