27. aprill 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui veel mõni aasta tagasi oli viljatuse ravi protseduuride jaravimite omaosalus keskmiselt ligi 50 000 krooni sünni kohta-siis  valitsuse algatatud keerulise nimega “Elundite ja kudedesiirdamise seaduse- kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusening nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus” vähendabomaosalust drastiliselt- keskmiselt 10 000 kroonini.<br />“Keskmisest” saab rääkida seetõttu- et umbes iga kolmas kehaväliseviljastamise protseduur viib positiivse lõpptulemuseni - lapsesünnini.<br />Viljatusravi toetamise eesmärk on (lisaks perede aitamisele-mõistagi) suurendada kunstlikult viljastatud laste sündide arvviiesajani aastas - see tähendaks ligi 3% kõikidest sündidest. Kuiarvestada seda- et alles 1995. aastal sündis esimene kehaväliseltviljastatud laps Eestis ja kogu Baltikumis- pole seda sugugi vähe.2007. aastal sündis juba 307 last- mis on umbes 2% sündidest.<br />Olgu öeldud- et 500 last aastas pole Eesti jaoks kaugeltki maksimum- needsamad 20 000 viljatut peret annavad aluse arvata- etpotentsiaali on kaugelt rohkemaks. Nagu ka Taani eeskuju- kustervelt 6% kõikidest lastest sünnib kunstlikult eostatuna.<br />Kui 3% on tugev panus demograafilise olukorra parandamiseks- siis6% lähenemine aitaks juba keskpikas perspektiivis javanemahüvitisega koostoimes sündimuse-suremuse tasakaalulelähedale.<br />Kuigi peale selle seaduse muudatuse rakendumist ei oleprotseduuride kõrge hind enam suureks takistuseks- ei tähenda seeometi kohe võidukäiku. Võib eeldada- et üha enam kujunebpudelikaelaks nelja kunstliku viljastuse protseduuridega tegelevakliiniku töömaht.