Oodata on viljatusravikliinikute töömahu tõusu

Kui veel mõni aasta tagasi oli viljatuse ravi protseduuride jaravimite omaosalus keskmiselt ligi 50 000 krooni sünni kohta-siis  valitsuse algatatud keerulise nimega “Elundite ja kudedesiirdamise seaduse- kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusening nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus” vähendabomaosalust drastiliselt- keskmiselt 10 000 kroonini.<br />“Keskmisest” saab rääkida seetõttu- et umbes iga kolmas kehaväliseviljastamise protseduur viib positiivse lõpptulemuseni - lapsesünnini.<br />Viljatusravi toetamise eesmärk on (lisaks perede aitamisele-mõistagi) suurendada kunstlikult viljastatud laste sündide arvviiesajani aastas - see tähendaks ligi 3% kõikidest sündidest. Kuiarvestada seda- et alles 1995. aastal sündis esimene kehaväliseltviljastatud laps Eestis ja kogu Baltikumis- pole seda sugugi vähe.2007. aastal sündis juba 307 last- mis on umbes 2% sündidest.<br />Olgu öeldud- et 500 last aastas pole Eesti jaoks kaugeltki maksimum- needsamad 20 000 viljatut peret annavad aluse arvata- etpotentsiaali on kaugelt rohkemaks. Nagu ka Taani eeskuju- kustervelt 6% kõikidest lastest sünnib kunstlikult eostatuna.<br />Kui 3% on tugev panus demograafilise olukorra parandamiseks- siis6% lähenemine aitaks juba keskpikas perspektiivis javanemahüvitisega koostoimes sündimuse-suremuse tasakaalulelähedale.<br />Kuigi peale selle seaduse muudatuse rakendumist ei oleprotseduuride kõrge hind enam suureks takistuseks- ei tähenda seeometi kohe võidukäiku. Võib eeldada- et üha enam kujunebpudelikaelaks nelja kunstliku viljastuse protseduuridega tegelevakliiniku töömaht.