Autor: Violetta Riidas • 5. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaitseväelaste sanatooriumisse saabuvatel kutsealustel on kõigil üks ja sama diagnoos: pingemurd. Jaanuarist märtsini tuli pingemurruga hospitaliseerida kuus mereväelast - iga kümnes ajateenija, kirjutas Eesti Ekspress.

Lisaks luumurrumeestele oli kaitseväe arstlik komisjon märtsikuuks tunnistanud tegevteenistuseks kõlbmatuks 70 talvisest kutsealusest 21 meest. Põhjus: mitmel moel avaldunud kehaline võimetus.Talvine noppimine ajateenistusse toimub jaanuari teisel nädalal. Kummalised vigastused said alguse peaaegu esimestest hommikvõimlemistest.Esimesel ajateenijal murdus hommikvõimlemise ajal reieluu, teisel tekkis kiirrännaku ajal vasaku põlveliigese meniski kahjustus ja murdus parem sääreluu, kolmandal hakkasid põlved valutama ja tal diagnoositi sääreluumurd. Neljandal läksid puruks mõlemad kandluud ja viiendal parem jalaluu.Kuues, väheke priskemat sorti noorsõdur sattus laatsaretti ülekoormusvaludega küünarnukkides ja põlvedes, lisaks veel ragin põlvedes ja valu puusas. Ühel päeval, täisvarustuses jooksu ajal, tundis ta valu hüppeliigestes. Laatsaretis tuvastatati vasaku reieluukaela varjatud murd.Doktorr Lainevee on õppinud spordiarstiks, aga töötanud ka polgutohtrina. Pinge- ehk väsimusmurd on talle tuttav nähtus. See on tugevast koormusest tekkiv mõra või murd. Kui tavaliselt põhjustab luumurru mingi õnnetus, kas kukkumine, tugev löök vms, siis pingemurd võib tekkida ka lihtsalt kõndimise pealt. Igal aastal satub pingemurruga arsti juurde vähemalt 30 Eesti kaitseväelast eri väljaõppekeskustest.