Patsiendiohutuse andmekogu on terviseameti loodud riiklik süsteem, mille eesmärk on koguda ja analüüsida infot tervishoius toimuvate juhtumite kohta, et neist õppida ja ennetada sarnaste olukordade kordumist.
“Täname kõiki raviasutusi, kes on patsiendiohutusjuhtumeid raporteerinud – see on selge märk patsiendiohutusega teadlikult tegelemisest. On hea meel näha, et raporteerivate asutuste arv on järjest kasvanud, mis viitab avatuma ja õppivama tervishoiusüsteemi kujunemisele,“ ütles ameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann.
Raportis kajastatud juhtumite arv ei anna ameti teatel hinnangut Eesti tervishoiu kvaliteedile, vaid peegeldab eelkõige juhtumite süsteemset märkamist ja jagamist. Samas ilmneb raportist, et paljud ohutusjuhtumid olid ennetatavad või korrigeeritavad juba olemasolevate võimaluste raames, näiteks tööprotsesse täpsustades või koostööd parandades – 1618 juhtumit peeti potentsiaalselt välditavateks.
Kõige sagedamini raporteeriti lamatisi ja kukkumisi, mis ei ole küll kohustuslikult raporteeritavad, kuid on tervishoius hästi teadvustatud riskid.
Kohustuslikult raporteeritud juhtumite seas esines enim lamatise infektsioone ja pneumooniat ning patsiendi tuvastamise vigu. “Olen ka ise tajunud, et kliinikus käies küsitakse korduvalt üle nimi või sünnikuupäev, kuid tegelikkuses on ka see näide patsiendi tuvastamisvea vältimisest,” nendib Friedemann.
Iga juhtum, millest õpitakse, aitab ennetada tulevasi ravivigu ning vähendada nendega kaasnevaid kulusid. Seeläbi panustab patsiendiohutuse andmekogu lisaks paremale ravikvaliteedile ka tervishoiusüsteemi kestlikkusesse laiemalt.
Terviseamet jätkab patsiendiohutuse andmekogu arendamist ning hakkab raportit avaldama igal aastal. Edaspidi keskendutakse sellele, et kogutud andmed toetaksid praktilisi parendusi ning oleksid tervishoiuasutustele võimalikult selgelt ja mugavalt kasutatavad.
Raportiga saab tutvuda SIIN.
Seotud lood
Haiglate juures tegutsevad patsientide nõukojad on viimastel aastatel muutunud haiglate olulisteks partneriteks. Nad annavad tagasisidet patsientide kogemuse kohta ning aitavad kujundada patsiendisõbralikumaid teenuseid – alates infomaterjalidest kuni raviteekondade ja haigla füüsilise keskkonnani.
Patsiendiohutuse uuringust selgus, et Eesti haiglates on tugev meeskonnavaim ja soov pakkuda võimalikult ohutut ravi, kuid patsiendiohutuse parandamiseks on vaja süsteemseid muutusi töökorralduses, vigadesse suhtumises ja juhtimises.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele