USA Emory Ülikooli teadlased kutsusid
primaatide hulka kuuluval reesusmakaagil geneetilise manipulatsiooni abil esile
Huntingtoni tõve – ühe vähestest närvisüsteemi haigustest, mille molekulaarne
tekkemehhanism on tänaseks põhjalikult iseloomustatud.

Huntingtoni tõbi on keskmiselt nelja-viiekümnendatel eluaastatel ilmnev neurodegeneratiivne (närvikoe hävinemisest põhjustatud) haigus, mida iseloomustavad tahtmatute ja puudulikult koordineeritud liigutused ning vaimsete võimete kiire allakäik, vahendas Eesti Geenikeskus. Haigust põhjustab mutatsioon geenis HTT, mille tagajärjeks on neuronite hävimine mitmes ajuosas, nende hulgas kõrgema ajutegevuse eest vastutavas ajukoores.

Varem on haiguse loommudelina kasutatud mutantse HTT geeniga hiiri, kelle abil on kõrgemas ajutegevuses toimuvaid muutusi keeruline või lausa võimatu uurida. Sestap on vastloodud transgeensetest ahvidest oluliselt rohkem kasu näiteks Huntingtoni tõvele suunatud ravimiarendusele.

Märksa olulisem on aga selle saavutuse laiem tähendus: ehk on tulevikus võimalik ahvide abil modelleerida teisigi kõrgema närvitalitluse häireid nagu skisofreenia ja meeleoluhäired.