Arenenud maades ei ole viis aastat
pärast nakkuse diagnoosimist HIV-positiivsete inimeste risk surra kõrgem kui
elanikkonnal tervikuna. Kuigi viie aasta möödumisel hakkab suremus
HIV-positiivsete inimeste hulgas aeglaselt suurenema.

Uurimus viidi läbi sugulisel teel nakatunud inimeste hulgas ning sinna hulka ei kuulunud süstivad narkomaanid, kelle hulgas on suremus kõrgem, vahendas Eesti HIV-positiivsete Võrgustik Reutersit.

„Tundub, et oodatav eluiga HIV viirusega läheneb mitteinfitseeritud elanikkonna omale. See rõhutab veelkord vajadust selle järele, et inimesed läbiksid võimalikult varakult testimise ning alustaksid raviga,“ teatas Kholoud Porter, Suurbritannia Meditsiiniuuringute Nõukogu liige, kes oli antud uurimuse juht.

1990-aastate keskpaigas ilmus HIV-positiivsete jaoks mõeldud ARV kombineeritud ravi, mis lubas radikaalselt pikendada HIV-positiivsete inimeste eluiga - eriti arenenud maades. Kuigi HIV-i täielikult välja ravida ei ole võimalik, säilitab teraapia inimese tervise pikaks ajaks, blokeerides HIV paljunemise.

Briti teadlaste meeskond võrdles HIV-positiivsete surmariski viie esimese aasta jooksul 13000 HIV-negatiivse mehe ja naise sama riskifaktoriga, kusjuures nii HIV-positiivsed kui ka -negatiivsed olid samast vanusegrupist, elasid samal maal ja samal ajal.

1996. aastani, kuni ilmus ARV-ravi, oli HIV-positiivsetel risk surra kõrgem 8-20%, olenevalt vanusest. Kuid 2000. aastaks kadus erinevus HIV-positiivsete ja HIV-negatiivsete vahel.

Kahjuks hakkab suremuse risk peale viie aasta möödumist HIV-positiivsetel tõusma, kuigi aeglaselt. Suurel määral on see tingitud sellest, et inimesed jätavad preparaatide võtmise vahele või loobuvad üldse teraapiast kõrvaltoimete tõttu.

Peale 10 aastat elu HIV-ga oli vanuses 15 kuni 24 aastat surmarisk 5% suurem kui elanikkonnal tervikuna. Pärast 15 aastat elu HIV-ga oli risk 7% suurem. HIV-positiivsetel, kes olid vanemad kui 45 aastat, oli surmarisk peale 15 aastat elu HIV-ga 12% kõrgem, kui elanikkonnal tervikuna.