USA arst, Weill Cornell kolledži
psühhiaater Peter A. Friedmani arutlus New York Times´i veergudel patsiendi ja
arsti meili teel suhtlemisest: millisel juhul see katab oma vajaduse ja millal
mitte.

Alates sellest hetkest, kui Dr. Friedman andis oma patsientidele võimaluse meili teel suhtlemiseks, kujutas ta seda ette kui suuremat suhtlemisvõimalust ja telefonirutiinist vabanemist.

Patsientide meilid, mis saabuma hakkasid, olid väga mitmesugused ja tekitasid arstis mitmeid erinevaid mõtteid.

Lihtne oli reageerida meilidele, milles paluti retseptirohtude uuendamist või kohtumise aja muutmist. Kuid hoopis keerulisem oli vastata hommikul meilidele, mis olid saadetud kell pool kolm öösel ja mille sisuks olid patisendi psühholoogised probleemid ja küsimused antidepressantide annuse suurendamise kohta. Hommikul patsiendiga vesteldes selgus, et ta oli tundnud end täiesti lootusetuna ja ei soovinud hilisel tunnil helistamisega tülitada.

Friedmani arvates puuduvad arsti töös tülitamise kellaajad, kui tegemist on patsiendi kriitilise tervisliku seisundiga. Kui enne sai kontrollitud teateid, mis jäeti telefonivastajale, siis nüüd tuli lisaks vaadata meile. Meilid nõudsid vastamist ning mõned patsiendid ei olnud rahul arstipoolse tagasisidega - kas oli see liiga napp või ei vastanud patsiendi ootustele.

Teisalt oli Friedmani praksises juhtumeid, kus arsti isikliku meiliaadressi olemasolu on osutunud patsiendi jaoks väga oluliseks. Antud juhtumi puhul viibis patsient Indias, kus varastatud seljakotis olid ravimid, millele oli vaja ruttu analoogi. Helistamisvõimalus puudus ja seega oli patsiendil võimalik saata kiire meil internetikohvikust ning arst sai anda abi asendusravimi leidmisel.

Virtuaalkeskond on tänapäeval täis virtuaalterapeute, kes osutavad arstiabi tasu eest internerti teel, kuid selline ravimine jääb alati poolikuks, sest puudub isiklik silmast silma side.

Kokkuvõtvalt leidis Friedman, et meilide vahetamine on omal kohal, kui tegemist on retseptiravimite uuendamise, vastuvõtu aegade muutmisega või patsiendi arstiabiga välismaal. Kuid kõik see, mis puudutab kriitilisi tervislikke seisundeid, kuulub siiski telefoni teel informeerimise valdkonda.