Briti valitsuse ministrid lubavad oma uue
elutee lõpu strateegia raames teha kõik selleks, et lootusetult haiged saaksid
soovi korral väärikalt kodus surra ning ei oleks sunnitud viibima haiglate
hooldusosakondades.

Ministrid käivitasid uue elutee lõpu programmi, millega valmistatakse ette haiged ja nende perekonnad surmaga seotud probleemidega toime tulemisel. Samuti toetatakse meditsiinipersonali, kes on valmis toetama nii surijat kui nende lähedasi.

Suurbritannia tervishoiuministri kantsler Alan Johnson lubas, et programm valmistab ette kiir-reageeringu hooldusõed, kes on 24 tundi valmis kindlustama surijat ja lähedasi vajaliku abiga surija kodus ja hooldekodud saavad valituselt rohkem rahalist abi.

Uue poliitika raames kulub tervisteenustele ligi 286 miljonit naela, et surijate vajadused oleksid kaetud. Konseravtiivide arvates on aga seda siiski liiga vähe ja valitsus on oma poliitikaga hiljaks jäänud.

Ühingu “Aita vanureid” arvates peaks aga rohkem aitama lootusetult haigeid valuga toime tulemisel.

Uus elutee lõpu poliitika tekitab poleemikat, kuna meditsiinipersonali otsutada jääb patsiendi tervislik seisund ning kas tegemist on tõesti ravimatu haigusega. Vastavalt sellele tuleb osutada haigele vajalikke teenuseid.

Kriitikute arvates tähendab see aga seda, et mõnedel juhtudel võib lõplik otsus osutuda liig enneaegseks - nagu näiteks dementsust põdevate patsientide puhul, kellele antakse meditsiiniabist võõrutamisel rahusteid.

Liig kergekäeline ja enneaegne rahustite kasutamine on leidnud kriitikat ka arstide seas. Rahustite andmine peab olema vastavuses patsiendi seisundiga.

Igal aastal sureb Suurbritannias umbes pool miljonit inimest, kellest kaks kolmandikku on üle 75 aasta vanad. Ligi 300 000 sureb hooldusosakondades, kuid enamik neist eelistaks surra oma kodus. Aastas sureb vaid alla 100 000 inimest oma kodus.

“Kui inimesed jõuavad oma elutee lõppu, siis väärivad nii nemad kui ka nende perekonnaliikmed kõrgekvaliteetset väärikat hooldust viisil, nagu nad seda soovivad. See strateegia teeb selle võimalikuks. Me oleme juba eraldanud hooldushaiglatele 40 miljonit, et seda kaasajastada ja pakkuda haigetele suuremat väärikust,” kinnitas Johnson.

Ühing "Aita vanureid" tervitas plaani positiivselt, kuid ilusad sõnad peavad klappima tegelike edusammudega.

“On oluline kindlustada inimväärikus - sõna, mida ministrid armastavads korrata. Kuid me peame nägema individuaalsete juhtumite tulemustena konkreetseid tegusid. Eriti peab keskenduma valu kontrollimisele, sest jätkuvalt kuuleme, kuidas inimesed on jäetud surema ilma abita valu leevendamisel,”kinnitas programmi juhataja Paul Cann.