Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uriinipidamatus on levinud tervisehäire
Põhjamaade statistika ütleb, et ligikaudu
10% elanikkonnast on vähemalt korra elu jooksul uriinipidamatust kogenud, kas
mööduva haiguse või trauma tagajärjel.
Seotud lood
Kooli minek on nii füüsiliselt kui emotsionaalselt paljudele lastele stressirohke, mida süvendavad veel muutuv unerütm, päevakava ja söögiajad. Sellisel perioodil võivad probleemid öise voodisse pissimisega veelgi süveneda, kirjutas Naine24.
Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearst Tiiu
Hermlin märgib, et niisugune piinlik häda nagu vaagnapõhjaelundite allavajest
tingitud uriinipidamatus, ei ole ainult vanade inimeste haigus.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele