Kuna sel aastal lisaeelarvet tõenäoliselt
ei tule, otsivad haiglad teisi teid olukorra lahendamiseks.

Viimastel aastatel reegliks saanud haigekassa lisaeelarve aastalõpu raviteenuse rahastamiseks jääb tänavu suure tõenäosusega tulemata.

“Nõukogu teeb oma otsuse septembri lõpus, kui on valmis ka rahandusministeeriumi prognoos aasta lõpuni. Meie siiski lisaeelarvet ei plaani,” ütles haigekassa juht Hannes Danilov.

Praegune seis pole tema sõnul kuigi rõõmustav, kuna laekumised on kevadisest prognoosist veidi väiksemad ja seetõttu ollakse ka haigekassas ettevaatlikumad.

Lisaeelarveid on seni tehtud ülelaekuva sotsiaalmaksu ja majanduskasvu taustal. Varem alati aasta lõpus meedias hädakisa tõstnud haiglad siiski häälekalt ei protesteeri. Pärnu haigla ja haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnul jõudsid nad liidus seisukohale, et negatiivse eelarve valguses ei ole lisaeelarve teemat kohane tõstatada. Tema arvates on haiglate jaoks olulisem e-tervis.

Miljonid ootavad saatust

Kuidas haiglad selle aasta lõpus siis hakkama saavad? Möödunud aasta majandusaruanded, mida käsitleti eelmistes Meditsiiniuudistes, näitavad, et seis ei ole lootusetu.

Erakorralised tulud, nagu sihtfinantseeringud ja kinnisvaramüük, tõid haiglatele korralikud kasumid. Ilma nendeta kiigutaks aga kasumi-kahjumi piirimail.
Seega ei tähenda täiendavast rahasüstist ilmajäämine küll pankrotti, kuid patsiendi jaoks tasuta pakutavaid ravijuhte tõmbavad haiglad koomale küll.
Aasta lõpu kitsikust otsustas suurema hulga lisateenustega ennetada Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK). Alates augustist saab seal tasulisele vastuvõtule juba 13 erialal.

“Esimeses kvartalis tegime töid oma tasku arvelt 3,2 miljoni eest, siis tõmbasime tugevalt tagasi,” rääkis haigla juht Ralf Allikvee. Ja kui oli näha, et teises kvartalis läheb veelgi keerulisemaks, tõmmati mahte veelgi kokku.

Praegu loodab ITK, et haigekassa ostab neil aasta lõpus 4,6 miljoni krooni eest rohkem tehtud töid. Kui haigekassa neid kulusid ei kata, võetakse raha palkade ja investeeringute arvelt.

“Me läheme nüüd selle peale, et inimestel oleks piisavalt tööd, haiglal oleks vahendeid ja haigla oleks elujõuline,” selgitas Allikvee tasuliste teenuste mahu suurendamist.

Ta möönis, et tulevikus nende osakaal suureneb ilmselt veelgi: “Ma ei usu, et Eestis tuleb poliitiline otsus, mis toob tervishoidu raha juurde.”

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juht Tõnis Allik ütles, et neil jäi esimesest kvartalist riiulisse 19 miljoni krooni eest arveid ja aasta lõpuks tekib juba ligi 100 000kroonine puudujääk.

“Sama vahe jäi juba aasta alguses peetud läbirääkimiste käigus ravilepingusse,” rääkis Allik, kelle sõnul on kõige keerulisem olukord kardioloogias, onkoloogias ja pulmonoloogias – viimase puhul eriti obstruktiivse kopsuhaiguse osas.

Alliku sõnul pole neil kui regionaalhaiglal samas võimalust oma tegevust eriti pidurdada. “Kuna umbes 50% patsientidest tuleb EMO kaudu, siis kokku saab hoida ainult plaaniliste pealt. Ja leping on lõhki just ambulatoorsete mahtude osas,” nentis Allik.

30% oleks ka abiks

Allik näeb sel aastal ainsa ventiilina üle lepingumahtude tehtud töö tasustamist haigekassa poolt 30% ulatuses – see kataks otsesed tegevuskulud. Katteta jäävad püsikulud, nagu amortisatsioon ja personal.

Pikemalt loe paberlehest.