Hiljutised uuringud on näidanud, et
HIV-infektsioon suurendab arterite lupjumise riski, mis on peamisteks
ateroskleroosi põhjustajateks. Aktiivse antiretroviirusteraapia puhul võib
arterite lupjumine aga väheneda.

Itaala Perugia Ülikooli teadus Giuseppe Schillaci analüüsis koos kolleegideda ateroskleroosi varaseid markereid 39-l HIV-positiivsel ravi mitte saaval patsiendil. Neid võrreldi pulsisageduse mõõtmise abil 78 kontrollgrupi inimesega, teatas Eesti HIV-positiivsete Võrgustik oma veeblilehel.

Teise uuringu käigus uuris Lawrence Kingsley USA Pittsburgi Ülikoolist kompuuterdomograafi abil 513 HIV-infiteeritud patsiendi arterite lupjumise taset.

Schillaci koos kaaslastega leidsid, et HIV-infitseeritutel isikutel olid pulsisageduse näitajad suuremad, kui kontrollgrupi isikutel (vastavalt 7,5 ja 6,7 m/s).

Kingsley koos kaasautoritega avastas, et isikud, kes said antiretroviirusravi 8 aastat ja enam, alanes arterite lupjumine.