Tervisele kõige ohtlikumad on anorgaanilised tolmud, eriti kvartsitolm, kirjutas Maaleht. Kuid ka suhteliselt ohutum orgaaniline tolm, näiteks villa-, puuvilla-, puidu- või jahutolm, võib suuremates kogustes haigestumist põhjustada. Mürgiste ainete tolmud võivad esile kutsuda vastava mürgistuse.
Mida kauem tolm õhus hõljub, seda rohkem hingatakse seda sisse. Elektrilaengut kandvad tolmukübemed lendlevad õhus kauem ning püsivad kauem kopsudes, tehes seega tervisele suuremat kahju. Teravaservalised kõvast materjalist, näiteks asbestist, tolmukübemed kahjustavad hingamiselundeid ka mehaaniliselt.