Vaatamata vihmasele suvele ei olnud
haigestumisi ülemiste hingamisteede nakkushaigustesse rohkem kui eelmistel
aastatel ja augustis oli isegi vähem haigusjuhte kui kolmel eelnenud suvel.

Tavaliselt tõuseb haigestumine hüppeliselt septembris, selgitas tervisekaitseinspektsiooni (TKI) nakkushaiguste labori juhataja Inna Sarv. Kuna septembrikuu andmed laekuvad alles oktoobri alguseks, pole Sarve sõnul võimalik praegu haigestumise tõusu septembris-oktoobris prognoosida.
“Raske on ka täpselt öelda, millised viirusinfektsioonid hetkel Eestis valitsevad, kuna 15. septembri seisuga on uuritud vaid 18 proovi. Neist neljal juhul on sedastatud paragripiviirused, kahel adenoviirused ning kahel korral RSV,” kommenteeris Sarv. Augustis uuritud 46 proovist andsid üheksa tulemuseks adenoviiruste ja kuus paragripi leiu.

Respiratoorsete viiruste antigeenide kindlakstegemiseks on TKI laborist võimalik tellida uuringuid A- ja B-gripiviirustele, adenoviirustele ja RSV-le. Nukleiinhapete alusel on võimalik tuvastada gripi- ja RS-viirusi nii PCR- kui real-time-PCR-meetoditel. Seroloogilisi uuringuid tehakse RSV IgM ja IgG määramiseks. Labor on huvitatud uuringute sisseviimisest inimese metapneumoviiruse diagnoosiks. Kevadel Tallinna Lastehaiglale pilootkorras tehtud uuringute tulemused näitasid, et inimese metapneumoviirus on meil arvestatav patogeen.

Selleks, et saada ettekujutus Eestis ringlevatest gripiviirustest, on TKI-l sõlmitud lepingud 66 perearstiga, kelle nimekirjadesse kuulub umbes 10% Eesti elanikest.
Selle aasta esimese 24 nädalaga suunasid arstid uuringutele 560 proovi, neist 177 olid positiivsed A-gripiviirusele ja 29 B-gripiviirusele, 144 korral sedastati adeno-, 31 korral RSV- ja 15 juhul paragripiviirused.

Varasematel aastatel ei kinnitatud gripi diagnoosi viiruse tuvastamisega ja seetõttu registreeriti paljud hingamisteede viirusnakkused gripina. Nii näiteks on 1999. aastal registreeritud 30 938 gripijuhtu, samas kui 2005. aastal registreeriti ainult 603 juhtu. Tekitajat määramata pole aga alust määrata gripi- ega RS-viiruse vastast etiotroopset ravi.

Viimastel aastatel on kõikjal Euroopas täheldatud väheldast tõusu laboratoorselt tuvastatud gripijuhtude osas, sama tendents on ka Eestis – 2007. aastal 2832 gripijuhtu.

Respiratoorsete viiruste etioloogilise struktuuri muutusi viimaste aastate lõikes on raske hinnata, kuna puuduvad andmed nt rino-, korona- ja inimese metapneumoviiruste esinemissageduse kohta.

Gripiviirused muutuvad pidevalt ning möödunud hooaja üllatuseks oli oseltamivirile resistentsete A/H1N1 gripiviiruste märkimisväärne esinemine maades, kus gripivastaseid ravimeid kasutatakse minimaalselt või üldse mitte.

Euroopa Liidu riikides on resistentseid A7H1N1 tüvesid leitud enim Norras, Belgias ja Prantsusmaal. Eesti on pingereas neljandal kohal, kuid meil uuritud proovide arv on järelduste tegemiseks liialt väike.

A-gripiviirustest annavad raskekujulisema haiguspildi inimesel linnugrippi põhjustavad tüved.
Sesoonse gripi tekitajatest on A/H3-viirused andnud ulatuslikumaid haiguspuhanguid ja põhjustanud enam tüsistusi kui A/H1-viirused.