Lähedastel liikidel on sarnased geenikomplektid
Viimasel kümnendil toimunud tempokas
genoomide sekveneerimine on andnud teadmise, et evolutsiooniliselt lähedastel
liikidel on väga sarnased geenikomplektid.
Näiteks leiti inimese genoomi hiljutisel analüüsimisel vaid 168 geeni, millele pole ei hiirel ega koeral lähedase järjestusega vastet, lisaks on üsna sarnased ka geenide valke kodeerivad järjestused, vahendas Arst.ee.
Seetõttu võib arvata, et liikidevaheliste erinevuste põhjus peitub suuresti mitte geenide poolt kodeeritavate valkude komplektis, vaid geenide erinevas avaldumises. Kuid mis kontrollib geeniekspressiooni? Kas olulisemad on geenide avaldumist reguleerivad valgud või hoopis DNAs sisalduvad regulatoorsed ehk valke mittekodeerivad järjestused? Ajakirjas Science avaldatud töö vihjab, et pigem on võti DNA järjestuses.
Suurbritannia ja USA teadlased uurisid geeniekspressiooni Down’i sündroomi (ehk 21. kromosoomi trisoomia) modelleerimiseks loodud hiires, kelle genoom sisaldas lisaks enda omadele inimese 21. kromosoomi. Varem on Down’i sündroomi mudelina proovitud luua kolme 16. kromosoomiga (inimese 21. kromosoomi vaste) hiirt, see aga sureb kiiresti pärast sündi.
Kolmel erineval meetodil geeniekspressiooni uurides selgus üheselt, et hiire
maksarakkudes ei jäljendanud inimese 21. kromosoomilt ekspresseeruvate geenide
muster mitte hiire 16. kromosoomi oma, vaid oli hoopis samasugune kui inimese
maksarakkudes.
