Novaator: Ravimitootjad vaikivad luhtunud ravimitest

Juba 80ndate aastate alguses tuli Maailma Tervishoiuorganisatsioon välja kontseptsiooniga, et inimese tervis sõltub 50% ulatuses tema eluviisist (tema käitumisest ja harjumustest, sh ka toitumisest), elukeskkonnast sõltub umbes 20%, pärilikest eeldustes samuti 20%, arstiabi ja ravimite kättesaadavusest ainult 10%, kirjutab Adik Levin Postimehes.

Maailma suurimad ravimifirmad, eesotsas selliste hiiglastega nagu Pfizer, Johnson Johnson, AstraZeneca ja GlaxoSmithKline, on järjest enam huvitatud ravimite tootmisest keskkonnale sõbralikumal teel.

Ravimieksperdid ja erinevad asjatundjad Euroopast, USAst ja Kanadast arutasid novembri lõpus toimunud kohtumisel Viinis meditsiinitoodete testimise kogemusi.

Euroopa patsiendid pidid maksma umbes 3 miljardit eurot rohkem ravimitele 2000-2007. aastal, kuna ravimitootjad hoidsid meelega kinni odavamate geneeriliste ravimite müügile tulekut, selgus Euroopa Komisjoni eelmisel nädalal avalikustatud aruandest.

Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.