5. detsember 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pärnu ja Narva haigla kuulutasid konkursi tegevusterapeudi leidmiseks välja juba suvel, kuid siiani ei ole kumbki haigla saanud mitte ühtegi sooviavaldust.

Narva haigla on ise ühendust võtnud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga, Pärnu haigla on püüdnud inimest leida erialaliitude ja tutvuste kaudu, kuid kumbki pole olnud edukas.“Taastusravi arengukavas on öeldud, et Eestis peaks olema arvestuslikult üks tegevusterapeut 10 000 elaniku kohta. Seega Narva linnas peaks olema 6–7 tegevusterapeuti,” ütles Narva haigla ülemarst Pille Letjuka.Tegevusterapeutide puudus ei ole ainult üksikute haiglate probleem. “Üle Eesti on taastusravis puudujääk tegevusterapeutidest kõige suurem,” ütles ITK taastusarst Meeli Mumma, viidates Eesti Taastusarstide Seltsi ja haigekassa koostöös tehtud auditile.Peamine põhjus, miks Eestis terapeute ei jagu, on Mumma arvates see, et vastav koolitus on meil kestnud alles lühikest aega.Nimelt hakati spetsialiste Eestis välja koolitama alles 2000. aastal Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis (TTK). 2008. aasta suve seisuga oli lõpetanud kolm lendu, kokku 45 inimest. Erialast tööd teevad neist TTK erakorralise õppejõu ja tegevusterapeudi Piret Lauri sõnul praegu aga umbes pooled.Põhjuseid, miks üliõpilaste arvu suurendada ei saa, on Piret Lauri hinnangul mitmeid, neist peamine õppejõudude nappus ja probleemid nende väljakoolitamisega.