Autor: Siret Trull • 11. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pilootuuringus osalenud kokku nelja Tallinna ja Pärnu kooli õpilaste ja koolitöötajate hulgas läbi viidud küsitluste ja koolikeskkonna uurimise tulemusel selgus, et allergikute osakaal koolis moodustas 20 protsenti.

600-st küsitlusele vastanud õpilasest 12 protsenti kurtsid hingamishäirete üle, mida nad seostavad õpikeskkonnaga, nende hulgas oli 4 last kellel oli diagnoositud astma. Koolis viibides on 30 protsenti õpilastest tundnud koolis silmade ärritust, 21 protsenti nina- ja 16 protsenti küsitlenutest kurgu ärritust. Kõiki neid ärritusnähte võivad esile kutsuda koolide siseõhus esinevad ained.Uuringu käigus leiti mitmeid riskitegureid, mis allergia suhtes tundlikel lastel võivad kutsuda esile või provotseerida allergilisi reaktsioone. Levinumateks on puudulik õhuvahetus, lõhnavad koristusvahendid ja parfüüm, dekoratiivtaimed, loomatolm, passiivne suitsetamine, vähene info allergeenide kohta ja eritoidu kättesaadavuse puudumine. Vaid kolm protsenti õpilastest teadis, et allergikutel on koolis võimalik saada eritoituNeljast uuritud koolist ainult ühe kooli tervisehoiutöötaja ei omanud infot allergiliste laste kohta ja ühes koolis oli info puudulik. Teistes koolides oli tervishoiutöötajatel ülevaade koolis õppivate allergiliste laste kohta olemas.Läbiviidud pilootuuringu põhjal võib järeldada, et koolides tuleks suuremat tähelepanu pöörata ventilatsioonisüsteemidele ja eritoidu kättesaadavuse võimaldamisele. Kooli personal peaks olema paremini informeeritud allergilistest õpilastest, tõstma peaks nii õpilaste kui õpetajate teadlikkust väliskeskkonnast pärinevate allergeenide kohta, et lõpptulemusena kujundada koolikeskkond allergikutele soodsamaks.