Autor: Siret Trull • 11. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis on Ruth Kalda hinnangul selliseid patsiente alati olnud, kellel on natuke raskusi toimetulekuga või on raskusi ravimite väljaostmisega või kes lihtsalt püüavad sääst, kuid nende osakaal pole suurenenud.

Kalda märkis, et hullemaks pole olukord selles mõttes veel läinud. «Küll võib olla, et teatud juhtudel, kus mul on vaja patsientidele kirjutada välja selliseid pikemaid ravikuure - ravimeid, mida tuleb võtta pool aastat või isegi kauem - ja siis me räägime sellest, siis ta kaalub tõesti, kas tal on üldse võimalik seda hetkel teha,» rääkis Kalda.Kõige enam panevad inimesi Kalda sõnul mõtlema ravimid, mille puhul ei ole kohe näha suurt muutust või mis on mõeldud näiteks võimalike tüsistuste vältimiseks tulevikus.«Näiteks kolesterooli langetavad ravimid, luuhõrenemise vastased ravimid, mis kohe võib-olla enesetunnet ja elukvaliteeti ei mõjuta, kuid on mõeldud tuleviku peale,» märkis perearst. Samas kinnitas Kalda, et seda pole tema täheldanud, et ägedate probleemide puhul oleks ravimeid võtmata jäetud.Perearstide seltsi esinaine rääkis, et kui inimesel on tõesti toimetulekuraskusi ja samas ravimeid vaja, saab ta taotleda ka kohalikult omavalitsuselt tagasiulatuvat kompensatsiooni.