Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õhuke rahakott teeb ravimitarbijad nõutuks
Nii retseptiravimite kättesaadavus kui
sotsiaalhoolekanne on saanud Saare maakonnas tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna
ühiseks probleemiks ning kiirabi korduv kohaletellimine kroonilistele haigetele
ei lahenda olukorda.
Kuna vererõhurohud on üldiselt väga kallid ning haigus eluaegne, läheb hüpertooniaga inimestel iga kuu arvestatav summa pelgalt ravimite ostmiseks. Samas võib arst välja kirjutada ka odavama ja sama mõjuga ravimi, kuid enamasti on kallimad rohud ka väiksemate kõrvaltoimetega ning nii mõnigi perearst võib otsustada pigem rohkem raha maksva ravimi kasuks kui seada ohtu patsiendi heaolu.
Seotud lood
Alar Irs Ravimiametist tõdes oma ettekandes
Eesti arstide päevadel, et iga ravim on mürk, kui me ei tea, kuidas seda
kasutada. Seetõttu peaks arst ise aktiivselt ravimite kohta infot otsima.
Inimestel kasutamiseks mõeldud ravimite
turumaht Eestis 2008. aastal hulgimüügihindades oli 2922 miljonit krooni, mis on
9,6% võrra suurem võrreldes 2007. aastaga.
Sotsiaalministeerium valmistab ette
seadusandluse muudatust, mis suurendab tervishoiuteenuste osutajate vastutust.
Üheks ajendiks sellele on hiljutised paljastused ravimite salaärist, mis
haavavad sotsiaalministri sõnul Eesti arstide väärikust.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele