Surma põhjuse tuvastamise seaduse kohaselt tuvastab väljaspool haiglat surnud isiku surma perearst või kiirabibrigaadi juht.
Haigusest tingitud surmajuhtumi korral väljastab perearst põetud haiguste kohta informatsiooni olemasolul arstliku surmateatise või andmete puudumisel saadab oma saatekirjaga surnu haigla patoloogiateenistusse patoanatoomilisele lahangule. Patoanatoomilise lahangu kulud katab haigekassa. Kui surnu välisvaatlusel ilmnevad kuriteo tunnused või tekib kuriteokahtlus, väljastab politsei ekspertiisimääruse ning surnu suunatakse kohtu shy;arstlikuks ekspertiisiks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi regionaalsesse kohtuarstlikku osakonda.Nimetatud juhtudel üldiselt probleeme ei esine. Valupunkt on surnute kohtuarstlikule lahangule saatmine.Kohtuarstlik lahang tehakse, kui:• tegemist on tundmatu isiku surnukehaga;• surnukehal esinevad hilised surmajärgsed muutused (lagunemistunnused);• tegemist on surma välispõhjuse või selle kahtlusega.Viimasel juhul ongi probleemid kõige sagedasemad, kuna ebaselgeks jääb surma välispõhjuse tähendus.Surma välispõhjuse alla kuuluvad õnnetusjuhtumid ning sellistel puhkudel võib surmateatise väljastada ainult kohtuarst ja surnute kohtuarstlikule lahangule suunamine toimub politsei saatekirjaga.See tähendab, et surma tuvastanud perearstil või kiirabil tuleb surma välispõhjuse või selle kahtluse korral kohe politseid informeerida.Sama seaduse järgi korraldab surnu kohtuekspertiisi või kohtuarstlikule lahangule vedamise politsei. Teemaga kokkupuutuva kohtuarstina näen ühe võimaliku põhjusena, miks politsei saatekirjaga kohtuarstlikule lahangule saadetud surnute arv on langenud, just nimetatud asjaolu. On tõsine oht, et surma tegelik põhjus võib jääda mõnel juhul välja selgitamata. kirjutamata uudis