Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arstide tööaeg ja -koormus on kasvanud
Eesti arstide tööaeg ja –koormus on
viimastel kuudel valdavalt kasvanud ja muutunud senisest stressirohkemaks.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini arst Mare Liigeri sõnul on viimastel kuudel eriti kasvanud kiirabitöötajate koormus ja stress, sest kiirabi ülesandeks on jäetud maapiirkondade inimestele koduvisiitide tegemine, perearstidele, omavalitsustele ja haiglatele transpordi korraldamine ja aina enam ka sotsiaaltöö. „Kiirabi on mõnus puhver rahapuuduses vaevlevale sotsiaal- ja meditsiinisüsteemile, mis võimaldab kujutleda, et kõik on ikkagi kontrolli alla.“
Seotud lood
Enamik haiglaid on uute töölepingutega
ühele poole saanud: radioloogid ja radioloogiatehnikud on kirjutanud alla
paberile, mis kohustab neid 33% võrra rohkem töötama, kuid tunnitasu on
seejuures väiksem.
Tavapärase täistööajaga (35–40 tundi nädalas) töötas 26 protsenti töötajatest, selgub statistikaameti täna ilmunud kogumikust «Eesti rahvastiku ajakasutus», vahendas E24.
Haiglajuhid ei usu kutseliitude ideesse normeerida meedikute tööaega üle riigi ühtmoodi. Nad leiavad, et kõige paremini toimib töötingimuste määramisel tavapärane tööandja ja töövõtja vaheline palgakokkulepe.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele