Autor: Triin Tabur • 13. august 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Diabeetik vajab rohkem teavet
Haigekassa eelmise majandusaasta aruandest
selgus, et kogu raha, mis testribadele eelarves oli planeeritud, siiski ära ei
kasutatud. Eesti Diabeediliidu juhi Ulvi Tammeri sõnul vajavad diabeetikud oma
haiguse raviks ette nähtud soodustuste kohta praegusest palju enam teavet.
“See on ka meedikute töö informeerida diabeetikuid, et neil on õigus saada soodustusi, ja soovitada patsientidel soodustusi ära kasutada,” rõhutas Tammer. Tema sõnul mõtleb inimene sageli, et elab oma diabeediga ja pole hullu midagi, ent pikemas perspektiivis maksab haiguse unarusse jätmine end kätte ja siis võib olla juba hilja rakendada mingisuguseid meetmeid, et haigust tagasi pöörata.
“Inimene kaotab diabeedi hilistüsistuste tõttu töövõime, talle tuleb hakata invaliidsustoetust maksma, lisanduvad kallid neerusiirdamised, dialüüs- ja laserravi,” pani diabeedispetsialist südamele, et diabeedihaiget inimest tuleb ja tasub hoida võimalike vahenditega maksimaalselt hea tervise juures.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!