Autor: Violetta Riidas • 7. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arsti töös on palju meeldivat ja motiveerivat. Sujuv ja tõrgeteta suhtlemine erialade vahel on väga oluline. Samas nimetavad välismaale tööle siirduvad arstid palga kõrval lahkumise järgmise põhjusena Eesti meditsiini ebaselget töökorraldust ja vähest kollegiaalsust.Eesti meditsiini üks suuremaid lastehaiguseid on ülesannete ja piiride hägusus erialade vahel. Keegi ei tea täpselt, kus lõpeb kolleegi roll ja kust algab tema oma. See annab pidevalt ja valusalt tunda arstide igapäevatöös ja patsientide suunamisel ühest etapist teise. Perearst kui samuti eriarst on siiani paljude haiglakolleegide kõrvus ebaselge tähendusega ja väheoluline lüli.Paremaks muudab olukorda see, kui mõlemad pooled koolitavad teineteist oma ootustest ja vajadustest olenevalt.Samas on praeguseks tekkinud olukord, kus koolituskeskuste ja koolitajate pakutav perearste enam ei rahulda. Sageli tutvustatakse ka perearstide koolitustel eriarsti töö spetsiifikat, näiteks kirurgid näitavad lõikuste videoid. Sellest, mida patsiendiga pärast operatsiooni teha ja millega perearst enim kokku puutub, libisetakse lihtsalt üle.Kõige rohkem tunnevad perearstid puudust sellistest õpetajatest, kes töötavad ka ise ambulatoorse haigega, mõistavad perearstide töö olemust ja võimalusi ning oskavad seda oma erialaga siduda. Just nemad oskavad juhtida tähelepanu perearsti vigadele ja sellele, milliseid uuringuid saaks veel enne patsiendi kõrgemasse etappi saatmist ära teha, et seal diagnostiline ja raviprotsess paremini sujuks. Hea perearst õpib eriarstilt meelsasti.Lisaks ei ole mitte kõik haiglate juures töötavad eriarstid endale selgeks teinud, mida perearstilt oodata saab ja ootama peab. Ikka veel üllatab eriarste, et perearst ei saagi kõiki uuringuid ise teha. Klassikaline näide on CT- või MRI-uuring. Nad ei kujuta ettegi, kuidas mõni rohkem oma haigeid uuriv perearst peab raha lugema: mitu südameuuringut selles kuus teha saab, kas kaks või kolm… Kui raha on otsas, saadetakse haige edasi ilma uuringuta.Loomulikult on medalil ka teine pool. On juhtumeid, kus perearst saadab eriarstile täiesti uurimata ja ettevalmistamata haige. Põhjus võib olla perearsti puudulikes oskustes, enamasti aga suhtumises - see perearst käitub nii nagu nõukaaja jaoskonnaarst, saates haige dispetšeri kombel edasi. Siin oleks hädasti vaja, et eriarstil oleks õigus sekkuda ja sellist haiget mitte vastu võtta. Kahjuks nõuavad haiglapoliitika ja haigekassa seda, et kõik saaksid teenindatud.Ühiste jõududega oleks siinkohal veel palju ära teha, mistõttu on perearstid igati avatud diskussiooniks ja koostööks. Positiivne laeng oma tööst on vajalik nii pere- kui ka eriarstidele!