Autor: Violetta Riidas • 10. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Austria, Norra ja Rootsi teadlased korraldasid 2007. aastal teadusliku uuringu, kus vaatlesid süstemaatiliselt kõiki ajavahemikul 1996–2006 Medline’i väljaannetes avaldatud materjale.Uuringu tulemusel koostati artikkel hambaravimaterjalide negatiivsete mõjude kohta stomatoloogiapersonalile.Selgus, et hambaarstide hulgas on peamine kutsehaiguslik probleem nahahaigused, näiteks kontaktdermatiit. Seda põhjustab eelkõige märg töökeskkond, kuid ka hambamaterjalide ja lateksi käsitsemine.Hambaravipersonal peab käsitsema paljusid keemilisi aineid (näiteks tahkestumata metakrülaate, lisandeid, metallide ioone, eugenooli, kampolit, kummikemikaale jms), mis omakorda suurendab allergilise kontaktdermatiidi tekkimise ohtu. Siiski näis selle esinemissagedus võrreldes ärritava kontaktdermatiidiga olevat madalam.Mureks nikkelUurijad nendivad, et üksnes mõne uuringu põhjal on raske laiapõhjalisi järeldusi teha. Teiste uuringute põhjal, mis samuti kemikaalide käsitsemist hõlmasid, ei täheldatud hambaravipersonalil võrreldes teistega olulisi erinevusi.Ülevaate järgi oli nikkel nii hambaravipersonali kui ka üldise elanikkonna hulgas kõige levinum kindlaks tehtud kontaktallergeen (ligikaudu 15%). Diagnoositud allergia metakrülaadi monomeeride suhtes esines 1–6 protsendil allergilise käeekseemiga hambaarstidest, sõltudes konkreetse ameti iseloomust.Kuna töötamine hammaste polümeeril põhinevate taastusmaterjalidega (enamasti amalgaami asendamiseks) on viimase 15–20 aasta jooksul sagenenud, on arvatud, et hammaste polümeeril põhinevate taastusmaterjalidega seotud allergilise kontaktekseemi esinemisjuhtude arv kasvab veelgi.Ülevaate põhjal tehtud järeldused aga seda ei näita. Lisaks pole pärast 2001. aastat tehtud ühtegi hambaravipersonali ja üldist elanikkonda võrdlevat uuringut ega varasemate epidemioloogiliste uuringute järeluuringuid, mistõttu jäävad kutsest tingitud kontaktdermatoosi esinemisega seotud küsimused praegu selgete vastusteta.Lateksiallergia ägeLateksiallergiajuhud, mida on sageli diagnoositud I tüüpi allergiana, st allergilisest kontaktdermatiidist raskema allergiana, ei olnud nii sagedased, kui eeldati.Siiski on I tüüp, nagu juba öeldud, ägedam allergiavorm. Latekstooteid tuleks kasutada üksnes piiratud määral. NRLi (natural rubber latex) kasutamise korral tuleks kasutada pulbrivabu tooteid, et vähendada ülitundlikkuse tekkimise riski, eriti stomatoloogilise väljaõppe ajal.Isegi juhul, kui hambaravipersonalist kannatab allergilise kontaktdermatiidi all üksnes piiratud arv töötajaid, vajavad viimased sageli pikaaegset ravi, olles sunnitud viibima haiguslehel ja/või ametit vahetama.Ametiga seotud dermatiidi esinemisjuhtude sagenemise põhjuseks hambaarstide hulgas ei pruugi olla lateks, vaid pigem teised hambaravitooted.Artikli autorid rõhutasid, et vaadeldavates uuringutes olid kliinilised uuringud, eriti randomiseeritud kontrolluuringud, kõikide käsitletud uuringute hulgas vähemuses, välja arvatud komposiit- ja sidusuuringute puhul, kus kliinilised uuringud moodustasid suurema osa. Autorid märkisid ka, et varasemad uuringud on väga erineva kvaliteediga ning nende taset saaks parandada.