Autor: Violetta Riidas • 10. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Haigekassa juhatuse ettepanek teenuse hinda alandada tooks kaasa palkade alandamise, kuna haiglatel ei ole seda raha kuskilt mujalt võtta. Teine võimalus: vähendatakse teenuse mahtu - see toob paratamatult kaasa koondamise,“ rääkis Pruuden otsuse mõjudest ja lisas, et mõlemad stsenaariumid on õdede jaoks viletsad.Sellise otsuse tulemusel suureneks Pruudeni sõnul taas vahepeal stabiliseerunud õdede väljaränne ja seda eelkõige Soome.„Kui vanasti proovisid tööbürood väga massiliselt rahvast saada, siis tänapäeval mõtleb õendusjuht ikka konkreetselt oma vabade ametikohtade peale ja tunneb huvi, kuidas konkreetselt mõni Eesti õde seal toime tuleks. Sellist personaalset lähenemist ei ole olnud,“ kirjeldab Pruuden uut värbamistrendi, mis on alguse saanud ülikoolihaiglate valdkondade õendusjuhtidega tehtud pikaajalise koostöö käigus sündinud isiklikest kontaktidest.Samas on väljaränne siiski parem kui see, et õde jääb tööta ja kaotab teatud aja jooksul oma kvalifikatsiooni. Välismaal töötav õde võib olukorra stabiliseerudes hiljem Eestisse tagasi tulla, kuid kvalifikatsiooni kaotanut ei too ka paremad ajad tagasi.„Teada on, et tervishoidu tulevad kõik asjad viibega, nüüd on siis tervishoius see laine, kus hakkab olukord halvenema,“ lausus Pruuden viidates tõsise masu jõudmisele meditsiini.