Riigiti esinevad suured erinevused
vähktõppe suremuses ajendavad Euroopa Liitu (EL) tõhustama selle
haiguse ennetamise, ravi ja uuringutega seotud ühiseid jõupingutusi.
Igal aastal diagnoositakse 3,2 miljonil eurooplasel vähktõbi, mis on vereringehaiguste järel teine kõige levinum surma põhjustav haigus. Kõige rohkem esineb rinna-, kopsu- või pärasoolevähki, teavitas Euroopa Komisjon.
Seotud lood
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.