Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab täna
seaduseelnõu, mille kohaselt kaotatakse üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja
muutmise piirangud, mis aga seetõttu võib hakata maa-apteeke välja suretama.
Apteekide Ühenduse juhataja Kadri Tammepuu rääkis ETV saates "Terevisioon", et praegu kehtivad piirangud annavad ette raamid, kui palju mingis piirkonnas apteeke olla saab, ja läbi selle tagatakse apteegiteenuse kvaliteet, vahendasid ERR Uudised. "Kui apteeke saab olema liiga palju, aga apteekreid on piiratud arv, siis on - piltlikult öeldes - igas apteegis üks apteeker, ja selge on see, et siis kannatab apteegiteenuse kvaliteet," ütles ta.
Seotud lood
Kett-apteegid ja konkurentsiamet nõuavad
kõikidele vabu konkurentsitingimusi, maa-apteegid ja apteekrite liit on aga
veendunud, et praegused piirangud apteekide loomisel on vajalikud, kuna muidu
võivad maa-apteegid kaduda.
Riigikogu peaks märtsis vastu võtma hulga
ravimiseaduse muudatusi kahes paketis, kuid sealt puudub kaua murelapseks olnud
juurdehindluse teema. Juurdehindlus kadus eelnõust asjaosalistele arusaamatutel
motiividel.
Tartu Ülikooli meditsiiniõiguse õppejõu ja
vandeadvokaat Ants Nõmperi sõnul ei ole õiged väited, justkui ei võimaldaks
olemasolev Ravimiseadus apteeke juurde luua ning apteekide täiendavaks
asutamiseks peaks seetõttu muutma seadust.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.