Autor: Kadi Heinsalu • 28. jaanuar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ELi retsept on Eesti apteekritele väljakutseks
Euroopa Liidu retsept ei tähenda siiski, et
oleks kehtestatud ühtne vorm või sarnased tingimused, mis kehtiksid kogu Euroopa
Liidu arstide ning apteekrite jaoks, tegemist on vaid lihtsustatud nimetusega.
Selle all mõeldakse teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriikides või Šveitsis väljakirjutatud ravimi retsepti
ükskõik millise vormi iga nimetatud riik enda jaoks on kehtestanud.
Eesti apteekrite jaoks pakub seadusemuudatus võimalusi ja väljakutseid. Hakata tuleb aru saama 30 riigi arstide poolt kirjutatud retseptidest, kusjuures nii mõneski riigis on kasutusel väga vabad tingimused retseptide jaoks ning ühtne meditsiinis mõistetav ladina keel ei ole sugugi enam nii tavapärane ja laialtkasutatav. Ettevalmistused ühtse üle-euroopalise retseptide ja nendega kaasnevate õiguste andmebaasiks alles käivad, seepärast töötab süsteem suuresti esialgu apteekri tarkusel. Tähelepanelik tuleb olla, sest suureneb risk retseptide võltsimiseks, et saada Eesti apteekidest ravimeid, mida ei ole välja kirjutatud ravimi väljakirjutamise õigusega isiku poolt. Samas jääb meie apteekrile õigus keelduda retseptiravimi väljastamisest, kui miski tundub kahtlane või arusaamatu ja puudub kindlus retsepti õigsuse kohta. Ohtude vähendamiseks jätaksime esialgu narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite väljastamine teise riigi retsepti alusel keelatuks. Apteeker peab tegema kõik endast oleneva, et lisaks õige ravimi väljastamisele saab ravimiostja ka piisavalt infot ravimi ohutuks kasutamiseks. Vähetähtis pole uue põhimõttega kohandumine, et iga Euroopa apteeker peabki olema koostööpartneriks igale Euroopa arstile, ükskõik kus riigis nad pole.
Kas majanduslikult on see meie ravimimüüjatele kasulik, näitab aeg. Muidugi lisandub potentsiaalseid ravimiostjaid Eestit külastatavate välismaalaste näol. Asume siiski Euroopa äärealal, mis teeb meie külastamise lihtsaks ainult naabrite jaoks. On võimalik, et mõni retseptiravim on Eestis odavam kui Soomes ja tekib nö ravimiturism. Sellega oleks iseenesest kõik korras, kuid loota tuleb, et ravimitootjat ei tiivustaks see hoopiski Eestis ravimihinda tõstma. Teatud mõju võib seadusemuudatusel olla ka Eesti arstide töökoormusele, sest nende vastuvõtule ei pea enam minema välismaalased, kellel on küll kodumaal väljakirjutatud retsept, kuid kes seni vajasid Eestis ravimi väljaostmiseks ka siinset arstiretsepti.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!