Autor: Violetta Riidas • 9. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tõenduspõhise meditsiini põhimõtete järgi tuleb kliiniliste otsuste tegemisel toetuda parimale teaduslikule tõendusele ja selle kombineerimisele isikliku kogemusega.Kuidas aga parimat tõendust ära tunda? Uuringutulemuste usaldusväärsuse kinnitajateks pole vaid väike olulisusetõenäosus, kitsas usaldusintervall ning suur uuritavate arv.Lisaks statistilistele näitajatele on veel hulk punkte, millele peaks uuringuraportit lugedes mõtlema:* Kas konkreetse uuringu tulemus sobib meie juhule ülekandmiseks - kas uuritav küsimus on täpselt see, mis meid huvitab? kas uuritav rahvastik on sarnane neile isikutele, kellel meie tahaksime tulemusi kasutada? kas uuringupatsiente mõjutavad tegurid (ravi, riskitegurid) on üldistatavad ka meie patsientidele?* Milline on kasutatud uurimismeetod – vaatlusuuring vs sekkumisuuring? millised on võrdlusgrupid? kas neid üldse saab olla? Oluline on uurida, milline on kasutatud uuringu kavand. Kõige usaldusväärsemad on metaanalüüsid, mis tuginevad erinevatele uuringutele.* Mis on väljund ja kuidas seda hinnatakse, kas tulemus on objektiivne või subjektiivne? Alati tuleb vaadata kas uuringud on ka kliiniliselt olulised ja kooskõlas teiste uuringute tulemustega ja ajas samaks jäänud.* Kas uuringutulemused on ka kliiniliselt olulised ja kooskõlas teiste sarnaste uuringute tulemustega? Kas tõekspidamised on ajas samaks jäänud?