Autor: Violetta Riidas • 9. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See otsus tekitab õõvastava tunde. Kui arste hakatakse iga arstliku vea puhul käsitlema kui kriminaalkurjategijat, siis tekib küsimus, kas me üldse tahame sellel erialal töötada,“ kommenteeris Fertilitase haigla juht ja naistearst Ivo Saarma Pärnu naistearsti kriminaalkorras süüdi mõistmist.

Saarma sõnul on väga mugav asjast rääkides kõik arsti kahjuks keerata, kuna kannatanu puhul viidatakse andmekaitseseadusele. Nii ei selgu üldsusele sellest juhtumist tegelikult midagi.Talle tuli üllatuseks, et antud juhul ülepea kriminaalasi algatati, kuna eesmärk paistis ju olevat kompensatsioon. Saarma sõnul on arstliku vea puhul tegemist enamasti tsiviilasjaga. Antud juhul mindi tema meelest lihtsalt kergema vastupanu teed, kuna kriminaalasi on tasuta. Saarma meelest on see õõvastav ja inimeste kultuuri küsimus. Ta on seisukohal, et kriminaalkorras saab arstlikku viga arutada vaid paaril juhul ja nendest üks on selge ametialane hooletus või lohakus.„Ma loodan, et see siis leidis tõestamist, et oli tegemist tõelise lohakuse või hooletusega. Et jutt ei olnud mitte tavapärasest arstlikust veast,“ lootis Saarma.Ta on ka seisukohal, et kannatanu advokaat ajas sulaselget hämu rääkides, et oli täiesti normaalse kuluga sünnitus. „Kus ta siis normaalne oli, kui oli vaja teha keisrilõige,“ läheb Saarma põlema. „Terminid aetakse täiesti segamini. Patoloogiliseks muutubki sünnitus kolmandikul juhtudest ja on vaja arstlikku abi. Tõenäoliselt see abi ei olnud otstarbekas ja hilines. Selge on see, et kui sellises seisus ei oleks arste kohal olnud, ei oleks enam ei seda ema ega last.“Saarma meenutas, et inimkonna ajaloos on olnud ka palju mustemaid päevi, kuid tänapäeval on arstid valmis abistama. Samas ka tänapäeva kõigi oskuste juures sünnib 2,5-5% lastest halvas seisundis. Saarma sõnul annabki seal siis seda kummipaela venitada, et kas oleks pidanud ära tundma ja kas olid võimalused ära tunda.Probleemina toob ta välja ka selle, et naised muudavad sünnitades kõvasti oma arvamust ja nõuavad mida teha ja mida mitte teha. „Tullakse ettekirjutatud sünnitusplaanidega ja pärast, kui tõesti selle järgi on käitutud ning tuleb halb üllatus, siis rõhutaksegi selle peale, et oh – meie ikka ei teadnud,“ tõi Saarma näite ja lisas, et paberid peavad olema tänapäeval korralikult vormistatud.Samuti peab arstil olema kindlasti vastutuskindlustus. Ja iga arst vastutab oma praksise eest ise, on Saarma veendunud. „Ei saa rääkida mingist müstilisest haiglast. See on kogu haigla häbistamine, kus on väga palju häid arste,“ leidis ta.„Tsiviilasju on arstliku vea puhul ka mujal maailmas ja arstid ei ole mingid jumalad. Praktiseerimise käigus tähendab see, et kui arst üldse ei võta riske, siis väga suurele osale inimestest jääbki abi andmata. Sellisel juhul kui patsient ei ole ise valmis neid riske arstiga jagama, siis meie seda tööd lihtsalt ei tee ja väga paljud inimesed jäävad päästmata,“ leidis Saarma ja lisas, et kui patsiendil tulevad arstliku vea tõttu suured kulud, siis on ka loomulik, et ta saab kompensatsiooni.