Autor: Siret Trull • 16. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juba suitsetamisest sõltuvuses olijad omastasid nikotiini kiiremini ja selle tase ajus saavutas kiiremini maksimumi, vahendasid ERR Teadusuudised. Samas mittesõltlastel püsis sissehingatud suits kauem kopsudes ning nikotiini tase ajus tõusis aeglasemalt ja püsis madalamal tasemel. Ometi ei lahenda see müsteeriumi, miks ühed suitsetajad jäävad sõltuvusse, kuid teised mitte. Sest katsed näitasid, et mittesõltlased suudavad säilitada oma sõltumatuse ka juhul, kui nad tarvitavad nikotiini samas koguses kui sõltlasedki.

Niisiis põhjused, miks ühtedest inimestest saavad sõltlased ja teistest mitte ei ole seotud keemiliste protsessidega, kuidas nikotiini omistatakse. Edasised uuringud sõltuvuse tekkemehanismide välja selgitamiseks keskenduvad pigem geenide, psühholoogiliste erinevuste ja suitsetamisharjumuste uurimisele.