Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aju toetub hüpoteesidele
Tuleb välja, et selle vahel, kuidas inimaju
otsustab, mis ümberringi toimub, ja teadlaste töö vahel esineb rabavaid
sarnasusi.
Teaduse hea tava nõuab hüpoteesi formuleerimist ja seejärel katsete sooritamist, et näha, kas hüpotees langeb vaatlustega kokku. Frankfurdi Max Plancki aju-uuringute instituudi uurijad koostöös kolleegidega Glasgow’ ülikoolist näitasid, et täpselt samaga tegeleb inimaju. Uurimus tõestab, et ajult nõuab ennustatava signaali registreerimine väiksemat pingutust kui ennustamatute piltide hoomamine, vahendas Forte.
Seotud lood
Prantsuse neuroteadlaste sõnul on inimesed
oma ajuehituse tõttu suutelised vaid kahe, mitte rohkema asjaga korraga
tegelema.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele