Tuleb välja, et selle vahel, kuidas inimaju
otsustab, mis ümberringi toimub, ja teadlaste töö vahel esineb rabavaid
sarnasusi.
Teaduse hea tava nõuab hüpoteesi formuleerimist ja seejärel katsete sooritamist, et näha, kas hüpotees langeb vaatlustega kokku. Frankfurdi Max Plancki aju-uuringute instituudi uurijad koostöös kolleegidega Glasgow’ ülikoolist näitasid, et täpselt samaga tegeleb inimaju. Uurimus tõestab, et ajult nõuab ennustatava signaali registreerimine väiksemat pingutust kui ennustamatute piltide hoomamine, vahendas Forte.
Seotud lood
Prantsuse neuroteadlaste sõnul on inimesed
oma ajuehituse tõttu suutelised vaid kahe, mitte rohkema asjaga korraga
tegelema.
Meliva hambakliinikud Tallinnas, Sakus Pärnus ja Kuressaares ootavad oma kollektiivi hambaarste!